Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme viitas võimalikule kompromissile Ukraina sõjas, kus Ukraina loovutaks Venemaale okupeeritud territooriumid rahu nimel. Vikerraadio saates „Välistund“ väljendas Helme, et kui rahu ei sõlmita, võib Ukraina kaotada lisaks okupeeritud aladele ka suure osa oma ülejäänud territooriumist. Helme väitel on USA endine president ja 2024. aasta presidendivalimiste kandidaat Donald Trumpi rahuplaan just selline – sõlmida rahu territoriaalsete järeleandmiste hinnaga, mis Helme sõnul oleks võimalus takistada sõja laienemist Eestisse.
„See on reaalsus: kui kohe rahu ei sõlmita, siis jäädakse ka teisest poolest Ukrainast ilma,“ märkis Helme, viidates Trumpi ettepanekule. Helme hinnangul võib Venemaa „elulisi huve“ arvestav rahulepe stabiliseerida piirkonna, millest tulenevalt jääks ka Eesti sõjategevusest puutumata.
EKRE endine liige ja Riigikogu saadik Ruuben Kaalep ei jätnud Helme väljaütlemisi vastuseta, kirjutades Eesti Päevalehes, et Helme soovitatud „rahuplaan“ ei toeta ei Eesti ega piirkondliku julgeoleku huve. Kaalepi sõnul näitab Helme soov toetada Trumpi Venemaa-poliitikat sisuliselt seda, et Helme hindab kõrgemalt USA konservatiivse kihi ideoloogilisi vaateid kui julgeolekukaalutlusi omaenda riigi kontekstis. Kaalep kritiseeris Helmet, nimetades tema ettepanekut mitte ainult ohtlikuks Ukraina suveräänsusele, vaid ka Baltimaade, sealhulgas Eesti, iseseisvusele.
Kaalepi hinnangul on Helme väljaütlemised vastuolus EKRE varasemate seisukohtadega. Ta tuletas meelde, kuidas EKRE seisis kümne aasta eest vastu uuele piirilepingule Venemaaga, rõhutades Eesti ajaloolist positsiooni Tartu rahu järgsete piiride kaitsmisel. Kaalepi sõnul on Helme valmis lükkama kõrvale senised põhimõtted ja võtma omaks Moskva poolt domineeritava piirkondliku rahu saavutamise idee.
Kaalep rõhutas, et ajalugu näitab selgelt, kuidas katsed säilitada heanaaberlikke suhteid Venemaaga on korduvalt lõppenud väikeriikide, sealhulgas Eesti, iseseisvuse hävimisega. Tema sõnul on Helme vaated vastuolus reaalsusega, kus Venemaa on pikka aega järginud oma territoriaalsete huvide pealesurumise doktriini, mida on nähtud ka teiste soome-ugri rahvaste venestamispüüdlustes. Kaalep nimetas Helme seisukohta „patsifistlikuks järeleandmispoliitikaks“, mis on ohtlik nii Eestile kui ka teistele Ida-Euroopa riikidele.
Kaalepi artikkel seab Helme motiivid küsimärgi alla, küsides, kas EKRE esimees juhindub oma välispoliitilises vaates tõepoolest Eesti julgeolekust või on ta liialt haaratud Trumpi maailmavaatest, mis tema hinnangul õigustab Venemaa „elulisi huve“ naaberriikides. Ta viitas, et selline kompromisside otsimine võib kahjustada Eesti suveräänsust ja turvalisust ning on vastuolus riikliku vastupanu ja iseseisvuse kaitsmise põhimõtetega.
Kaalepi sõnul vajab Eesti kindlat ja usaldusväärset poliitilist kurssi, mis ei toetu välistest ideoloogiatest juhitud vaadetel, vaid rahvuslikel huvidel. Ta märkis, et kui Helme peab õigeks kompromissi Ukraina suveräänsusega, võib ta olla sama valmis järeleandmisteks ka Eesti julgeoleku osas.
