Teisipäeval vabastas Vabariigi President Alar Karis peaminister Kristen Michali ettepanekul ametist neli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministrit, viies seeläbi lõpule Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsiooni lagunemise. Valitsusse on jäänud Reformierakond ja Eesti 200.
Ametist vabastati siseminister Lauri Läänemets, terviseminister Riina Sikkut, regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ning taristuminister Vladimir Svet. Reformierakond ja Eesti 200 plaanivad valitsuses jätkata ja on teatanud omavahel koalitsioonikõneluste alustamisest. See samm tõi esile ulatusliku kriitika ning süvendas poliitilist ebakindlust, kuna Reformierakonna ja Eesti 200 jätkuv valitsemine toimub rekordmadala ühiskondliku toetuse taustal.
Värske MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstat Eesti AS-i uuringu kohaselt on valitsusse jäänud Reformierakonna ja Eesti 200 ühine toetus vaid 19,4 protsenti. Samal ajal naudivad opositsiooniparteid – Isamaa, EKRE ja Keskerakond – kokku 73,6-protsendilist toetust.
Isamaa on jätkuvalt populaarseim erakond 31-protsendilise toetusega, järgneb EKRE 17,2 protsendiga ning kolmandal kohal on Reformierakond 16,4 protsendiga. Keskerakonna toetus on 14,5 protsenti, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 10,9 protsenti ja Eesti 200-l kõigest 3 protsenti.
Selline valitsuskoalitsiooni madal toetus on taasiseseisvunud Eesti ajaloos pretsedenditu. Selle tõttu on EKRE, Keskerakond ja Isamaa nõudnud erakorraliste valimiste korraldamist.
Eesti põhiseaduse teksti üks autoreid, Põhiseaduse Assamblee liige Jüri Adams, on teravalt kritiseerinud Kristen Michali tegevust. Tema sõnul ei saa Eestis koalitsiooni vahetada samamoodi nagu presidentaalsetes või poolpresidentaalsetes riikides, nagu Ameerika Ühendriigid või Prantsusmaa.
Adamsi hinnangul peaks peaminister tegutsema vastavalt parlamentaarse riigi reeglitele ning astuma tagasi, kui algne koalitsioon enam ei püsi. Alles seejärel saaks president otsustada, milline on järgmine samm valitsuse moodustamisel.
Arvestades, et Michali valitsus toetub vaid 19-protsendilisele avalikule toele, on opositsioonierakonnad esitanud tugevaid nõudmisi erakorraliste valimiste korraldamiseks. Isamaa, EKRE ja Keskerakonna hinnangul pole praegune valitsus enam legitiimne ning rahva mandaat uueks koalitsiooniks tuleks saada valimistel, mitte kabinetivahetustega.
Opositsiooni surve ning põhiseaduslikud vaidlused seavad Michali juhitud valitsuse tuleviku kahtluse alla. Järgmised nädalad näitavad, kas Reformierakond ja Eesti 200 suudavad moodustada uue koalitsiooni või survestab poliitiline reaalsus neid ennetähtaegseteks valimisteks.
