Haridus- ja teadusminister lubas eraldada eelarvest täiendavad 8 miljonit õpetajate palkadeks, kuid valitsus seda summat vastavale eelarvereale ei pannud, seega jääb palga alammäära tõusuks ainult 1,77%. See tekitab pingeid, kuna õpetajatele pakutav tõus jääb alla nende ootuste. Riiklik lepitaja on lõpetanud õpetajate ja haridusministeeriumi vahelise palgatüli eriarvamuste protokolliga ning haridustöötajate esindaja on hoiatanud, et õpetajad valmistuvad streigiks, kui nende palganõudmisi ei täideta.
Valitsus otsustas lisada järgmise aasta riigieelarvesse kaheksa lisamiljonit eurot õpetajate palkade alammäära tõstmiseks. See aga tähendab, et õpetajatele pakutav palgatõus jääb vaid kolme protsendi juurde, samas kui õpetajad on välja käinud nõude viieprotsendiliseks tõusuks. Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhi Reemo Voltri sõnul on nii väike palgatõus õpetajatele vastuvõetamatu ning valmistutakse streigiks.
Eelmisel esmaspäeval teatas haridusministeerium, et jääb reedesel lepituskoosolekul tehtud palgapakkumise juurde. Riiklik lepitaja soovitas kehtestada õpetajate palga alammääraks järgmisel aastal 1824 eurot, haridusministeeriumi ettepanek oli 1803 eurot ja haridustöötajate liidu soov mitte vähem kui 1836 eurot. Nüüdseks on riiklik lepitaja lõpetanud õpetajate ja haridusministeeriumi vahelise palgatüli eriarvamuste protokolliga.
“Paraku ei jõudnud osapooled seekord kokkuleppele,” sõnas riiklik lepitaja Meelis Virkebau. Haridustöötajate liit vastas, et lükkab tagasi nii riikliku lepitaja kui ka ministeeriumi palgapakkumise. Riikliku lepitaja sõnul on kõik võimalused haridussektori töötüli lahendamiseks ammendatud. See tähendab, et valitsus võib kehtestada kooliõpetajate palga alammäära järgmiseks aastaks omal äranägemisel, aga ametiühingul on õigus korraldada streik vastavalt seadusele.
Reemo Voltri kinnitas, et streikimiseks valmistutakse. “Neli korda väiksem palgatõus võrreldes meie nõudmisega ei ole kindlasti see, mis meid saab rahuldada selleks, et meie õpetajaskonnal siiski mingi lootus oleks ja välja ei sureks. Kui valitsus ise ei näe probleemi, siis me peame sellele probleemile tähelepanu juhtima ja seisma Eesti hea hariduse jätkusuutlikkuse eest,” ütles Voltri Postimehele. Streigi toimumise aeg otsustatakse 12. detsembril EHLi volikogul. Kuna streigist peab ette teatama kaks nädalat ja koolivaheajal õpetajad streikida ei soovi, toimub see millalgi uuel aastal.
Valitsuse poolt antud lubadustest õpetajate palgatõusuks ei ole midagi järele jäänud. Õpetajad on teinud mitu kompromissettepanekut, kuid valitsus ei ole läbirääkimistele tõsiselt vastu tulnud. Endine haridusminister Tõnis Lukas on kritiseerinud valitsust õpetajate petmise eest, kes ei täitnud palgatõusu lubadusi. “Valitsus pettis õpetajaid rängalt, kui ei täitnud oma lubadusi palgatõusuks, millega peteti omakorda välja hääli valimistel,” kirjutab Lukas Eesti Päevalehes.
