MTÜ Eesti Metsa Abiks (EMA) on teinud avalduse, milles väljendab sügavat muret Kaitseministeeriumi ettepanekute pärast, mis nende hinnangul ohustavad Eesti looduskaitset ja loodusväärtusi. Organisatsiooni sõnul seab ministeerium looduse ja riigikaitse omavahel vastasseisu, unustades, et mõlemad on Eesti püsimajäämise seisukohalt ülimalt tähtsad.
EMA viitab oma avalduses kahele konkreetsele ettepanekule, mis on esitatud looduskaitseseaduse muutmiseks. Esimene ettepanek puudutab kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadele jäävaid looduskaitseobjekte. Kaitseministeerium soovib, et need objektid ei oleks automaatselt kaitse all, vaid nende säilitamine sõltuks kokkulepetest Keskkonnaametiga, mis võtavad arvesse ka väljaõppe vajadusi.
Teise ettepaneku kohaselt soovitakse kehtestada pesitsusrahu erand, mis võimaldaks kaitseväel harjutusi läbi viia ka lindude pesitsusajal. Kuigi kaitseministeerium rõhutab koostööd Keskkonnaametiga ja looduskaitseliste piirangute arvestamist “võimaluse korral,” leiab EMA, et selline regulatsioon avab tee looduse teadlikule hävitamisele.
EMA sõnul on sellised ettepanekud selge oht looduse kaitsele. Organisatsioon hoiatab, et sellised kokkulepped ei peaks olema looduskaitse aluseks, kuna need võimaldaksid hävitada pesitsevate lindude elupaiku, sealhulgas ohustatud liike nagu must-toonekurg ja kaljukotkas. Avalduses viidatakse ka sellele, et Kaitseministeerium soovib seadustada teadliku linnupesade hävitamise harjutusväljakutel, mida EMA peab vastuvõetamatuks.
“Kui me oleksime sõjaolukorras, siis tõenäoliselt ei räägiks keegi pesitsusrahust,” tõdeb EMA, kuid rõhutab, et rahu ajal peaks olema võimalik harjutustegevusi korraldada nii, et see austaks loodust ja annaks lindudele võimaluse oma pojad üles kasvatada.
EMA toob esile, et sarnased seadused, mis kaitsevad loodust sõjaväe tegevuse käigus, on kehtestatud ka teistes riikides. Näiteks viidatakse USA-s kehtivale Sikes Act’ile, mille eesmärk on tagada loodusväärtuste säilimine sõjaväe kasutuses olevatel aladel. EMA leiab, et ka Eestis peaks olema võimalik ühendada riigikaitse ja looduse säilitamine ilma, et need oleksid vastandatud.
Lisaks juhib EMA tähelepanu sügavamale probleemile – identiteedikriisile, mis on seotud Eesti looduse ja kultuuriruumi hoidmisega. “Kes me sellised oleme, kui kaotame endale tuttava ja hoitud loodusmaastiku?” küsib organisatsioon oma avalduses, viidates sellele, et eestlased on alati tunnetanud loodust kui oma kultuuri ja identiteedi lahutamatut osa.
EMA avalduses rõhutatakse, et Eesti seisab silmitsi mitmete kriisidega korraga – julgeolekukriis, ökoloogiline kriis, kliimakriis ja majanduskriis. Organisatsioon hoiatab, et ühe kriisi lahendamine ei tohi tekitada teises kriisis veel suuremat probleemi. “Me ei tohi ühtegi neist kriisidest lahendada nii, et teine kriis samal ajal süveneks,” rõhutab EMA, kutsudes riiki üles leidma tasakaalu riigikaitse ja looduskaitse vahel.
EMA avaldus lõpeb üleskutsega säilitada austus looduse vastu ka riigikaitselistes küsimustes ning vältida loodusväärtuste ohverdamist.
