Novembri alguses lahkus Venemaalt karjala-komi aktivist ja soome-ugri rahvaste kultuurist rääkiva Telegrami-kanali “Tšud” autor, 18-aastane Nikita Goldin. Eelnevalt kuulasid FSB töötajad teda kümme tundi järjest üle, keelates tal süüa, ähvardades saata vanglasse ja sundides andma valetunnistusi. Goldin oli tunnistajaks separatismi kriminaalprotsessis. Kartes, et teda võidakse peagi ennast kahtlustatavaks kuulutada, otsustas aktivist riigist lahkuda. Kuid kaks tema tuttavat – Andrei Vasjurenko ja Maksim Aramiljev – sattusid vanglasse ja võivad kannatada piinamise all. Kummagi kohta on algatatud eraldi kriminaalasi. Goldin kirjeldas opositsioonikanalile “Vot Tak” soome-ugri aktivistide vintsutusi FSB küüsis.

“Ma ei taha, et karjalased lahustuksid vene biomassis”

Nikita Goldin kasvas üles külas nimega Tšukaib, kus elavad komi rahva esindajad. Komid ja mõned teised neile lähedased rahvad nimetavad end vana kombe järgi tšuudideks. See andis nime ka Goldini Telegrami-kanalile, kus ta kirjutas Põhjala põlisrahvaste, nagu komid, pomoorid, karjalased ja vepslased, mütoloogia, keele ja kultuuri kohta.

Goldin käis koolis Arhangelskis ja 16-aastaselt hakkas ta tegelema aktivismiga. Ta joonistas seintele grafitit komi sümbolitega ning pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ka sõjavastast grafitit. 2022. aasta augustis liitus noormees Karjala Rahvusliikumisega – organisatsiooniga, mille eesmärgiks on saavutada Karjala iseseisvus ja sõltumatus. Küsimusele, miks talle on Karjala iseseisvus oluline, vastas Goldin nii:

“Karjalased võtsid mind kui komi omaks, probleeme polnud. Nägin Karjalas rohkem võimalusi iseseisvuse saavutamiseks, kuna ajalooliselt oli see Nõukogude Liidu kuueteistkümnes liiduvabariik ja tal oli õigus sealt lahkuda. Karjala iseseisvus on minu jaoks oluline, sest karjala rahvast on järele jäänud väga vähe ja ma ei taha, et karjalased lahustuksid vene biomassis. Ma armastan kultuurilist mitmekesisust ja ei salli ksenofoobiat. Lisaks ei arvanud ma, et mul oleks jõudu luua sellist liikumist nagu karjalastel juba on, seega liitusin nendega.”

“Me leiame kõik sinu juurest: nii haakristi, pommi kui ka kuulipilduja ja automaadi”

Nikita Goldin tahtis saada meremeheks ja pärast kooli astus ta Põhja-Arktika föderaalülikooli (SAFU) kalanduse ja meretehnoloogia haru Arhangelski filiaali. 27. septembril tulid talle ülikoolis järele Karjala vabariigi FSB töötajad. Noormees viidi hoonest välja, pandi autosse ja viidi Arhangelski oblasti FSB piirkondlikku hoonesse. “Kui me autosse saime, võttis üks FSB töötajatest kohe mu telefoni ära ja pani selle taskusse, ilma et oleks näidanud mingeid dokumente,” meenutab 18-aastane aktivist.

Noormees ootas FSB büroos 40 minutit, kuni uurija tuli tema juurde ja ütles: “Noh, separatist, lähme siis räägime.” Koridoris istusid koos Goldiniga kaks inimest, nemadki kutsuti kabinetti, esinedes tunnistajatena, ja kästi neil allkirjastada mingeid pabereid. Goldini sõnul allkirjastas ta ka ise midagi, sellega lähemalt tutvumata.

“Edasi algas selline vestlus: “Kas me läheme nüüd rahulikult sinu koju, teeme sul kõik läbiotsimised, või tuleb õhtul sisse tungida eriüksusel ja jõustruktuuridel ning lüüa uks maha?”” meenutab ta. “Nõustusin läbiotsimisega. Ma ei tahtnud, et vanemad kohkuks.”

Goldini sõnul hirmutasid FSB töötajad teda autosõidu ajal: “Kohe leiame sinu juurest kõik, mida soovime: nii haakristi, pommi kui ka kuulipilduja ja automaadi.” Läbiotsimisel võeti temalt ära ainult lõputunnistus, sünnitunnistus, kõvaketas ja mälupulk lapsepõlvefotodega. Jõustruktuurid sundisid teda allkirjastama paberi, et ta loovutas telefoni vabatahtlikult. Pärast läbiotsimist toodi noormees tagasi FSB hoonesse.

“Miks sa venelaste vastu hakkasid?”

FSB-s hakkasid nad küsitlema Goldini ideoloogia ja poliitiliste vaadete kohta. “Miks sa otsustasid minna Venemaa vastu? Nii nad ütlesid, et miks sa venelaste vastu hakkasid?” meenutab ta.

Goldinilt küsiti ka 18-aastase üliõpilase Andrei Vasjurenko kohta, keda süüdistati riigireetmisele õhutamises. Vasjurenko oli esimene, keda selle süüdistusega seostati. Nagu Goldin, oli ka tema Karjala Rahvusliikumise aktivist. See on mitteametlik ühendus, mis eksisteerib alates 2012. aastast. Goldin ise ütleb, et tegemist on väikese rakukese ja kolme Telegrami-kanaliga, kus avaldatakse postitusi ka komi rahvusest Karjala elanike olukorrast.

Karjala Rahvusliikumine sai laiemalt tuntuks just Vasjurenko kriminaalprotsessi tõttu. Goldin väidab, et too mõelnud välja mingi Karjala Rahvuspataljoni Ukraina relvajõudude koosseisus ja valmistanud ette avalduse sellega liitumiseks. Selle üksuse olemasolust Ukrainas ei tea Goldin midagi.

Vasjurenko kinnipidamisest ilmusid uudised selle aasta märtsis, kuid Goldini sõnul vahistati ta juba varem – 2022. aasta detsembris. Vasjurenko õppis admiral Makarovi nimelise Peterburi mere- ja jõeliikluse ülikooli Petroskoi haru kolmandal kursusel.

Goldin rääkis, et ta tundis Vasjurenkot, kuid nad kohtusid ainult ühe korra. “Ma täitsin lihtsalt tema antud avalduse pataljoni astumiseks. Nad hakkasid minult küsima, kuidas ma temaga tuttavaks sain, kuidas jõudsin Karjala Rahvusliikumiseni. See on separatistlik organisatsioon, võiks öelda. Nad küsisid, millal ma kõige sellega tegelema hakkasin ja kas ma saatsin raha Ukraina relvajõududele. Ma ütlesin, et ma ei ole midagi saatnud, midagi ei põletanud, kedagi ei tapnud.”

FSB töötajad olid huvitatud ka 20-aastase Permi elaniku Maksim Aramiljevi isikust, keda süüdistatakse kavatsuses panna põlema kohalik sõjakomissariaat. Aramiljev ja Vasjurenko ei ole omavahel seotud, neid ühendab tutvus Goldiniga. “Tegemist on mu sõbraga, ja mingil hetkel ta kadus. Ainult hiljem sain teada, et ta oli kinni peetud. Mulle näidati kas tema ülekuulamise protokolli või midagi, kus ta tunnistas, et üritas süüdata sõjakomissariaati ja väidetavalt tahtis süüdata ka kommunistliku partei büroo ja sünagoogi. Ma küsisin neilt üle: kas see on tõsi? FSB-lased ütlesid: “Meil pole sellise teabega kokkupuudet.””

Teises intervjuus ütles Goldin, et mõtles ise sõjaväekomissariaadi süütamisele. See oli mobilisatsiooni haripunktis, kui ta ise ja iga sugulane võidi iga hetk sõtta värvata. Hiljem täpsustas ta, et reageeris pigem Aramiljevi ideele ja näitas talle mujalt leitud videot Molotovi kokteilide viskamisest Ukrainas ja Venemaal.

“Uurija viskas mind pastakaga”

Goldini sõnul kestis ülekuulamine, kus teda küsitleti Andrei Vasjurenko kohta, tema sõnul 10 tundi. “Mind kvalifitseeriti tunnistajaks, kuid mult võeti vabadus, mind sunniti alla kirjutama, toimus läbiotsimine ja asjade konfiskeerimine. Nii et see pole päris seaduslik. Ähvardati vanglaga. Uurija kordas pidevalt, et kutsub konvoi. Kui ta hakkas närvi minema, viskas mind pastakaga.”

“Siis näitas üks ohvitser mulle videot, kus Vasjurenko pöördub minu poole. Tal olid nähtavad kriimustused ja sinikad, kõige suurem neist oli silma all, lõiked huultel. Videos pöördus ta minu poole nimepidi, ütles, et teeb koostööd uurijatega, mitte lääne eriteenistustega ja muud sellist. Hiljem sain teada, et neile “müüakse” paragrahvi riigireetmisele õhutamise kohta.”

Teisele ülekuulamisele ei toonud Nikita Goldinit FSB töötajad – noormees tuli ise. Ta selgitas seda lihtsa hirmuga lähedaste pärast: uurijad ütlesid, et kui ta kohale ei ilmu, tungib eriüksus vanemate korterisse. Ja seni usaldatakse teda – esimese hilinemiseni. “Ei tulnud – lõpp,” selgitab Goldin.

Teine ülekuulamine läks juba tema tutvusringkonnast kaugemale. FSB töötajate küsimustes hakkasid esile kerkima suurema kriminaalprotsessi käigus “avastatud” separatistliku natsionalistliku liikumise kontuurid. “Edasi hakkasid nad huvituma liikumise liidritest, küsisid Dmitri Kuznetsovi ja Vladislav Oleiniku kohta.”

Dmitri Kuznetsov oli Karjala Rahvusliikumise algataja. Liikumine tekkis 2012. aastal nime all Stop the Occupation of Karelia. 2015. aastal blokeeris Venemaa organisatsiooni veebisaidi, misjärel Kuznetsov läks pagulusse Hispaaniasse. 2023. aasta suvel jagunes liikumine seoses kuuldustega rahvuspataljoni loomisest Ukrainas.

“Paneme su natsionalistide hulka, natsistiks sa ei kõlba”

Nikita Goldinilt küsiti teisel ülekuulamisel ka kohaliku aktivisti Vladislav Oleiniku kohta, kes müüb põhjarahvaste motiividega rõivaid. Goldinilt nõuti vastust küsimusele, kas ta ostis Oleinikult esemeid, ja seejärel otsustati ta klassifitseerida natsionalistiks.

“Uurija ütles: märgime sind natsionalistiks. Protokolli kirjutas ta, et ma järgisin natsionalistlikke vaateid. Ta ütles: tahtsin kirjutada natsistlikke, aga natsistiks sa ei kõlba.”

Uurija sundis Goldinit oma ütlusi pähe õppima ja neist mitte kõrvale kalduma. “Mind survestati pidevalt sellega, mida ma juba öelnud olin. Ta ütles, et kui ma ühtki sõna ei ütle nii, nagu see on nende protokollis kirjas, siis mul on hale lugu, nad saadavad mind vanglasse. Videot filmiti kolm või neli korda, nii et ma ütlesin selles peaaegu täpselt, et ma, nii-öelda, tunnistan ja kahetsen rahva ees, Vladimir Vladimirovitš Putini ees ja nii edasi. Teksti tuli lugeda kohustuslikus korras. Ja kui ma salvestasin video, pidi valjusti karjuma “Slava Rossii!” (“Elagu Venemaa!”). Algul keeldusin, siis visati mind pastakaga. Teisel korral ütlesin juba “Slava Rossii!”, aga vaikselt. Neile see ei sobinud. Kolmandal korral sundisid mind pisaratega silmis karjuma “Slava Rossii!”. See oli täpselt nii. Nad ütlesid: me ei hakka seda parandama, see on nii, meie kõigi jaoks.”

Enne kolmandat ülekuulamist, mis pidi toimuma 17. oktoobril, ootas Nikita Goldin taas uurija kõnet ja kui seda ei tulnud, lahkus Venemaalt. Tunnistaja ütluste ja läbiotsimisprotokollide kaudu võisid uurijad teda igal hetkel tunnistajast süüdistatuks muuta, selgitab Goldin oma otsust riigist lahkuda. Hiljem helistas uurija Goldini emale ja nõudis Goldini kohustuslikku kohaleilmumist.

Telegrami-kanal “Tšud” oli jõustruktuuridele teada kaua enne Goldini esimest ülekuulamist, nagu ta ise selgitab. Ta ei kustutanud sõnumivahetust Vasjurenkoga ja FSB töötajad võisid kergesti tuvastada, et ta oli kanali administraator. FSB ülekuulamisel sai Goldin teada, et uurijad kavatsevad Vasjurenko juhtumi külge “kinnitada” veel ühe kinnipeetud karjala nooruki.