Muinsuskaitse Selts koostöös Eesti Sõjamuuseumi arheoloogidega kavatseb läbi viia DNA-analüüsi, et kinnitada, kas Pilistvere kalmistule maetud Jüri Vilmsi säilmed on autentsed. Seda algatust juhib ajaloolane Mati Mandel.

Jüri Vilms oli Eesti üks esimesi poliitikuid ja Eestimaa Päästmise Komitee liige. Ta oli ka Eesti Vabariigi esimese valitsuse kohtuminister ja peaministri asetäitja. 1918. aasta märtsis lahkus Vilms koos Arnold Jürgensi, Johannes Peistiku ja Aleksei Rüngiga Eestist, et otsida toetust verivärskele Eesti riigile. Kahjuks sattusid nad Soome kodusõtta ja langesid kas soomlaste või sakslaste kätte vangi. Ametliku versiooni kohaselt hukati nad 13. aprillil Helsingis.

Eestis on aga tekkinud kahtlusi, kas 1920. aastal Pilistvere kalmistule maetud säilmed kuuluvad tõepoolest Jüri Vilmsile ja tema kaaslastele. Need kahtlused said alguse Soome ajaloolase Seppo Zetterbergi raamatust “Jüri Vilmsi surm”, milles ta kahtleb säilmete autentsuses. Lisaks sellele on olemas alternatiivne versioon, et riigimehed hukati hoopis Hauhos, Hämeenlinnast põhja pool.

Vilmsi säilmete autentsuse kinnitamiseks on plaanis avada tema haud Pilistvere kalmistul ja teha DNA-analüüs, võrreldes seda Vilmsi venna järeltulijate DNA-ga. Uuringute läbiviimiseks on vajalik rahaline toetus, kuna projekt läheb maksma 20 000 eurot. Eesti Sõjamuuseum katab osa kuludest, kuid ülejäänud summa loodetakse saada annetustena Eesti rahvalt.

Uuringud algavad plaanide kohaselt juulis, kuid DNA määramine ja luude uuring võtab aega. Lisaks DNA-analüüsile tuginevad uuringud ka ajaloolistele isikukirjeldustele. Näiteks oli teada, et Jüri Vilms oli teistest suurem ja kogukam, mis peab kahtlemata sobima säilmetega.

Pilistvere kalmistult säilmete väljakaevamine, laboriuuringud Eestis ja Austrias ning hauamonumendi eemaldamine ja hilisem tagasipanek vajavad põhjalikku tööd. Muinsuskaitse Selts loodab, et Eesti rahvas toetab seda algatust, et selgitada välja Jüri Vilmsi ja tema kaaslaste saatus.