Brüsselis avaldasid rahvuskonservatiivid sõnavabaduse deklaratsiooni

Möödunud nädalal Brüsselis võimude poolt laiali aetud rahvuskonservatiivide konverentsi tühistamise katsele järgnes sõnavabaduse pooldajate vastureaktsioon. Meeleavaldusel tutvustati sõnavabaduse deklaratsiooni, mis kritiseerib teravalt sõnavabaduse piiranguid ja Euroopa valitsuste pahaendelist tegevust selles küsimuses. Konservatiivide sõnul jätkub võitlus sõnavabaduse eest ning oluline on, et see toetuks laiemale ühiskondlikule kandepinnale.

Brüsselis tungis 16. aprillil konservatiivide konverentsi NatCon avaüritusele politsei ja nõudis Saint Josse linnaosavanema Emir Kiri korraldusel konverentsi lõpetamist. Politsei blokeeris hoone, lubamata kellelgi siseneda või lahkuda. Ettekäändena nimetati võimalikku ohtu avalikule korrale. Konverentsil pidid esinema mitmed rahvusvaheliselt tuntud konservatiivsed poliitikud nagu Brexiti eestvedaja Nigel Farage, Ungari peaminister Viktor Orbán, Ühendkuningriigi endine siseminister Suella Braverman ja teised.

Vastusena katsele tühistada Brüsselis toimunud rahvuskonservatiivide konverents, avaldas ürituse korraldaja, mõttekoda MCC Brussels sõnavabaduse deklaratsiooni, eesmärgiga jõuda kõigi toetajateni üle kogu poliitilise spektri ja sundida Belgia võime täitma oma demokraatlikke ja põhiseadusest tulenevaid kohustusi.

Neljapäeval kogunesid sõnavabaduse toetajad Brüsselisse, kus MCC Brussels tutvustas sõnavabaduse deklaratsiooni, mille eesmärk on koguda toetust ausatele ja intellektuaalsetele debattidele ning tagada õiguslik kaitse sõnavabadusele. Deklaratsiooni tutvustasid MCC Brusselsi esindajad Frank Füredi ja Jacob Reynolds koos flaami rahvasaadiku Bob De Brabanderega.

Füredi tõstatas oma kõnes sõnavabaduse piiramise teema ning tõi välja, et tihti kasutatakse sõnavabaduse piiramise õigustamiseks väljendit “Ma usun sõnavabadusse, aga…” Füredi sõnul on see oluline hetk, kus selgub, millised piirangud tegelikult sõnavabadusele kehtestatakse ning kellele need piirangud suunatakse.

Lisaks tõi Füredi esile 17. sajandi inglise filosoofi Thomas Hobbesi riigiteooria, mis käsitleb vabadusi vastandina turvalisusele ning väitis, et kui võimud võtavad ära inimeste võimaluse oma häält kasutada, muutuvad nad mitte kodanikeks, vaid subjektideks. Ta kritiseeris teravalt ka Euroopa valitsusi, süüdistades neid sõnavabaduse tagamise sõnades ja tegudes vastuolulisuses.

Flaami rahvuslaste partei Vlaams Belangi esindaja De Brabandere märkis, et Belgia ja Brüssel on teinud end kogu maailma ees naerualuseks ning lubas, et nende partei jätkab juhtunu käsitlemisega nii kohtus kui ka Euroopa Parlamendis.

Füredi rõhutas, et võitlus sõnavabaduse eest alles algab ning et ei saa lootma jääda üksikule kohtunikule, kes langetas otsuse nende kasuks. Tema sõnul peaks sõnavabadus toetuma laiemale alusele ning olema kaitstud mitte üksnes üksikute otsuste, vaid ühiskonna tervikliku arusaama ja toetuse kaudu.