Andri Biletskõi, Ukraina 3. ründebrigaadi komandör, näeb sõjaväelaste osalemist tulevases Ukraina riigi juhtimises peamise võtmena, et taastada kord riigis. Pikas intervjuus rõhutas Biletskõi, et sellise juhtimise edu sõltub mitte staatusest ega tiitlitest, vaid tahtekindlusest ja valmisolekust riiki kaitsta.
Ukraina rahvuslane Andri Biletskõi on eelkõige tuntud kui Azovi pataljoni asutaja, selle esimene juht, erakonna Rahvuskorpus looja ja endine ülemraada saadik. Praegu juhib ta Svatove piirkonnas võitlevat 3. ründebrigaadi, mis kasvas samuti välja Azovi liikumisest ja kus võitlevad paljud ukraina rahvusliku liikumise aktivistid.
Biletskõi tõi esile riski, et ühiskond võib langeda anarhiasse ja sisekonfliktidesse, mida ta peab üheks suurimaks ohuks Ukrainale. “Tõeline katastroof Ukrainale oleks, kui ühiskond vajuks sisetülidesse – vaieldes lõputult selle üle, kes oli viimase kolme aasta jooksul suurim patrioot, sõdalane või vabatahtlik,” ütles ta. Ta hoiatas, et selline stsenaarium õõnestaks Ukraina ühtsust ja vastupanuvõimet välisele agressioonile.
Komandör juhtis tähelepanu kiire vaherahu ootuse demoraliseerivale mõjule, märkides, et sellised ootused võivad nõrgendada nii sõdurite moraali kui ka ohvitseride otsuseid. “Kui oodatud vaherahu ei juhtu selle ajaraami sees, mida praegu arutatakse, võib see viia veelgi suuremate kaotusteni,” hoiatas Biletskõi, viidates, et vaenlane võib seda narratiivi teadlikult ära kasutada, et külvata kahtlusi ja segadust.
Kuigi Biletskõi leiab, et vaherahu võib Ukrainale tuua ajutist leevendust, rõhutab ta eelkõige vajadust kasutada sellist perioodi riigi moderniseerimiseks. “Kui tuleb vaherahu, peame keskenduma riigi moderniseerimisele – majanduslikult, demograafiliselt ja tehnoloogiliselt,” ütles ta. Ta toonitas, et tugev armee ei saa eksisteerida majanduslikult nõrgas ja rahvaarvult kahanenud riigis, nimetades sellist ideed valeks.
Biletskõi usub, et suur osa sõjaväe süsteemsetest probleemidest on lahendatavad kuue kuu jooksul, kui sellele pühendada piisavalt tähelepanu ja asjatundlikku juhtimist. Ta peab seda kriitiliseks sammuks, et tagada Ukraina pikaajaline julgeolek ja vastupidavus.
Biletskõi, kes on endine rahvusmeelse erakonna Rahvuskorpus juht, väitis, et sõjaväeline juhtimine võiks pakkuda Ukrainale tee stabiilsuse saavutamiseks. “Võimu omav sõjavägi annab Ukrainale võimaluse korra taastamiseks. Asi pole staatuses – asi on tahtes kaitsta riiki,” rõhutas ta.
Ta lükkas tagasi idee, et rahu saabub peagi, rõhutades, et igasugune lahendus sõltub Venemaa, eriti Vladimir Putini tegudest. “Praegu pole märke, et venelased kavatseksid aktiivse lahingutegevuse lõpetada,” märkis Biletskõi.
Mõeldes tagasi oma kümneaastasele teekonnale – alates Mariupoli vabastamisest 2014. aastal kuni Ukraina ühe silmapaistvama brigaadi asutamiseni – kirjeldas Biletskõi, kuidas sõda on kujundanud tema maailmavaadet. Ta leidis, et ei olnud rahuajal piisavalt edukas poliitik, kuid rõhutas oma pühendumust Ukraina kaitsmisele.
“Sõda on suur tasandaja,” ütles ta. “Pärast seda sõda hindan inimesi nende tegude järgi konflikti ajal.”
Biletskõi sõnum on selge: Ukraina peab vältima sisemisi lõhesid, keskenduma moderniseerimisele ja valmistuma tulevasteks väljakutseteks. Tugeva juhtimise ja ühtsuse korral usub ta, et Ukraina suudab tagada edu ka vabadusvõitluse järgmises peatükis.
