Peipsi järve lääne- ja põhjarannik on alati olnud omanäolise kultuuriga paik, mille pärand moodustab lahutamatu killu Eestist. Sealsed entusiastid on otsustanud seda videoseeria kaudu kõigile eestlastele tutvustada, tuues laiema avalikkuse ette kohalikud pärandihoidjad. Kuid videote valmimist rahastanud Euroopa Liit on lasknud nende lõppu paigaldada kommentaari, millega distantseerub täielikult pärandihoidjate seisukohtadest.
MTÜ Peipsimaa Turism on Peipsimaa pärandiraja projekti raames valmistanud hulga videosid, mis tutvustavad sealset kultuurilugu ja selle säilitajaid. Kuna videote valmimist rahastati Euroopa Liidu endise Eesti-Vene programmi kaudu, tuli videote lõppu lisada ka rahastaja kommentaar. See kõlab nii: “Video valmis Euroopa Liidu rahalise abiga. Selle sisu eest vastutab ainult MTÜ Peipsimaa Turism ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul programmi ega Euroopa Liidu seisukohti.”
Millised on need seisukohad, millest Euroopa Liit sel moel peab vajalikuks lahti ütelda?
“Meie pärand on väga oluline. Tihtipeale me märkame seda alles siis, kui see pärand on juba kadunud,” räägib ühes selle kommentaariga tähistatud videos Avinurme Puiduaida perenaine Eveli Tooming, tutvustades Avinurme korvipunumise tehnikat. Ta jutustab, et kodukoha lugu on ülimalt väärtuslik: “See annab jõudu ja inspiratsiooni igapäevaselt.” Oma kodupaiga traditsioonide hoidmine on Toomingu sõnul “missioon, mida meie põlvkond peab edasi kandma.” Teistes videotes räägib Rannapungerja talunaine Pille Põld rääbise soolamise kunstist, vöökuduja Liivi Mölder Iisakult õpetab kuduma vadja vööd ning Kodavere Pärimuskeskuse eestvedaja Ergo-Hart Västrik tutvustab Kodavere omanäolist pärandit.
Loomulikult tekib video lõppu lisatud tekstikommentaari puhul küsimus, kas Euroopa Liit kahtlustab eesti rahvusliku kultuuripärandi säilitamises näiteks pahaendelist natsionalismi, või tuleb sõnades “ei peegelda mingil juhul” näha lihtsalt mõne konkreetse ametniku kantseliitlikku liialdust.
Kõnealune programm kandis kuni 2022. aastani nime Eesti-Vene programm. Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse ristiti see ümber Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmiks ja teatati Venemaaga koostöö peatamisest. Praegu nimetab programm enda toetatavateks valdkondadeks “ettevõtluse ning väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine”, “hea valitsemistava kohalikul ja regionaalsel tasandil” ning “keskkonnakaitse ja kliimamuutuse leevendamine ning nendega kohanemine” (sic!).
