Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on viimasel nädalal tugevdanud kontrolli Eesti piiridel, kuna Valgevenest üle Läti piiri valguvad ebaseaduslikud sisserändajad on hakanud jõudma ka Eestisse. Politsei teatel kasutatakse rännet hübriidrelvana ning Eesti peab olema valmis oma piire ja avalikku korda kaitsma.
Viimasel ajal on politsei Tallinnas kinni pidanud kümneid ebaseaduslikult riiki saabunud välismaalasi, keda seostatakse Valgevene kaudu Lätti suunatud rändesurvega. Välismaalased tabati muuhulgas Tallinna sadamas, kesklinnas ja erinevates majutusasutustes.
PPA andmetel puudusid kõigil kinnipeetutel isikut tõendavad dokumendid. Esialgse info kohaselt pärinevad nad erinevatest Aafrika riikidest ning olid jõudnud Eestisse Valgevene ja Läti kaudu. Enda sõnul kavatsesid nad liikuda edasi Soome ning sealt Lääne-Euroopasse.
Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juhi Indrek Aru sõnul on viimastel nädalatel tabatud ebaseaduslike sisserändajate arv olnud tavapärasest suurem. Tema sõnul tuleb esmalt välja selgitada nende tegelik isik, päritolu ning eesmärk, et kaitsta Eesti ja kogu Schengeni ala avalikku korda ja julgeolekut.
Lisaks uuritakse, kuidas migrandid Eestisse jõudsid ning kes korraldas nende ebaseadusliku liikumise. Aru rõhutas, et Valgevenest lähtuv rändesurve ei ole spontaanne, vaid teadlikult organiseeritud. „Valgevenest lähtuv ebaseaduslik sisseränne Läti piiril on orkestreeritud ning rännet kasutatakse hübriidrelvana,“ märkis ta.
Üheks peamiseks kontrollpunktiks on kujunenud Tallinna Sadama A-terminal, kust püüavad ebaseaduslikud sisserändajad jätkata teekonda Soome. Lisaks kontrollitakse pisteliselt ka kaubikuid ja pimendatud klaasidega sõidukeid.
Siseminister Igor Taro külastas hiljuti Läti-Valgevene piiri ning kinnitas, et olukord seal on jätkuvalt pingeline. Ta rõhutas, et kontrolli lõdvendamine tooks probleemid kogu piirkonnale. „Kindlasti ei ole võimalik neid siia sisse lasta. Vastasel juhul hakkab kogu meie ühiskond selle murega edasi tegelema,“ ütles minister.
Eesti on saatnud Lätti appi ka oma piirivalveüksusi ning koostööd teevad seal lisaks leedulased ja soomlased.
PPA teatel on enamik kinni peetud ebaseaduslikult saabunud inimestest läbinud esmased menetlustoimingud ning suur osa neist on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Kohtu loal on nad paigutatud kinnipidamiskeskusse. Tavapäraselt menetletakse varjupaigataotlusi kuni neli kuud, keerukamatel juhtudel võib menetlus kesta kauem. Negatiivse otsuse korral saadetakse isikud Eestist välja.
Tänavu esimese kuue kuu jooksul on PPA andmetel tabatud Eestis ebaseaduslikult rändelt kokku 149 inimest.
Politsei soovitab inimestel olla tähelepanelik eelkõige Lõuna-Eesti piiriäärsetes piirkondades ning anda teada, kui märgatakse tavapärasest erinevaid välismaalaste gruppe või võimalikule inimkaubitsemisele viitavat tegevust.
