Venemaa võimu all asuvas Komi Vabariigis on alanud põhjalik haldusreform, mida võib pidada järjekordseks sammuks piirkondliku omavalitsuse ja komi rahvusliku identiteedi nõrgestamise suunas. Reformi tulemusel kaob senine kahetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem ning kogu võim koondub senisest enam vabariigi juhtkonna ja Kremli kontrolli alla.

Reformiprotsess sai ametliku alguse 6. mail 2026, kui Sõktõvdini rajooni administratsioon esitas ettepaneku minna üle ühetasandilisele kohaliku omavalitsuse süsteemile. Juba 28. mail kiitis Komi Vabariigi parlament muudatuse heaks 24 poolt- ja kolme vastuhäälega.

Ametliku põhjendusena viidatakse kohalike omavalitsuste eelarveraskustele ning teiste Loode-Venemaa piirkondade – Arhangelski, Vologda ja Pihkva oblasti – eeskujule, kus sarnased reformid on juba ellu viidud.

Kava kohaselt viiakse reform etapiviisiliselt lõpule aastatel 2029–2030. Selle tulemusel väheneb kohalike omavalitsusüksuste arv seniselt 168-lt vaid 20 omavalitsus- ja linnaokruugini.

Oluliseks muudatuseks peetakse ka uute volituste jagamist piirkondlikele juhtidele. Reformi tulemusena saab kuberner õiguse nimetada ametisse või ametist vabastada kohalike omavalitsusüksuste juhid. Praktikas tähendab see kriitikute hinnangul võimu edasist tsentraliseerimist: Kremli määratud kuberner hakkab omakorda määrama kohaliku tasandi juhid.

Reformi vastased seavad kahtluse alla väite, nagu oleks tegemist kohaliku algatusega. Nad juhivad tähelepanu sellele, et protsessi aluseks oli juba 2020. aastal president Vladimir Putini korraldus töötada välja uus riiklik kohaliku omavalitsuse poliitika. Selle järel valmis föderaalne seaduseelnõu „Kohaliku omavalitsuse korraldamisest avaliku võimu ühtses süsteemis“, mis lõi aluse sarnaste reformide läbiviimiseks kogu Venemaal.

Sarnased muudatused on juba toimunud ka Ingerimaal, kus võeti eelmisel aastal vastu seadus, millega kaotatakse asulate omavalitsused ning tugevdatakse piirkondliku võimu kontrolli kohaliku halduse üle.

Komi aktivistid näevad haldusreformi osana laiemast poliitikast, mille eesmärk on vähendada Venemaa põlisrahvaste iseseisvat otsustusõigust. Nende hinnangul ei piirdu surve üksnes halduskorraldusega, vaid hõlmab ka keele- ja kultuuripoliitikat.

Komi Vabariigi sotsiaalpoliitika komitee juures tegutsev ekspertnõukogu hindas hiljuti komi keele olukorda rahva traditsioonilistel asualadel, eelkõige Ižma ja Ust-Kulomi rajoonis. Haridusministeeriumi andmetele tuginedes jõudsid eksperdid järeldusele, et komi keelt emakeelena õppivate laste arv väheneb jätkuvalt.

Kriitikud seovad need arengud Venemaa arengustrateegiaga aastani 2036, mille üheks eesmärgiks on kujundada ühtne ülevenemaaline kodanikuidentiteet. Nende hinnangul tähendab see praktikas rahvuslike eripärade järkjärgulist sulandamist ning kohalike omavalitsuste iseseisvuse vähendamist.

Aktivistid hoiatavad, et piirkondlike haldusüksuste liitmise ja võimu tsentraliseerimise jätkumisel võib järgmise sammuna väheneda ka Venemaa põlisrahvaste poliitiline ja kultuuriline nähtavus. Nende sõnul kujutab Komimaal toimuv endast osa protsessist, mille käigus Kreml tugevdab kontrolli rahvusvabariikide üle ning piirab nende autonoomiat.