Riigikogu võttis esmaspäeval vastu seadusemuudatused, mis teevad välistööjõu Eestisse toomise ja tööturul kaasamise senisest oluliselt paindlikumaks. Kuigi valitsuskoalitsiooni sõnul on muudatuste eesmärk leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust ja toetada majanduskasvu, pälvis otsus teravat kriitikat erakonnalt Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK). Erakonna hinnangul on tegemist ohtliku ja lühinägeliku sammuga, mis avab ukse odavtööjõule ning ohustab Eesti rahvuslikku kestmist.

Eelnõu, mille poolt hääletas 45 ja vastu 31 riigikogu liiget, asendab senise lühiajalise töötamise erisuse uue, tööjõupuudusega tegevusalade erisusega. Samuti võeti 41 poolthäälega vastu välismaalaste seaduse muudatused, millega võetakse üle Euroopa Liidu nn ühtse loa direktiiv. 22. mail 2026 jõustuvate muudatuste peamised punktid on järgmised:

• Tööjõupuudusega tegevusaladel ei kohaldata edaspidi sisserände piirarvu ega nõuta Töötukassa luba.
• Võõrtööjõule kehtestatav palganõue on 80 protsenti Eesti keskmisest brutokuupalgast.
• Tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal saab välismaalane vahetada tööandjat uut elamisluba taotlemata; piisab vaid uue töökoha registreerimisest.
• Välismaalasel lubatakse senise 90 päeva asemel olla tööta kolm kuni kuus kuud (erandjuhtudel kuni üheksa kuud), säilitades oma elamisloa.
• Pikaajalise viisaga Eestis töötavatele inimestele tekib õigus mitmetele sotsiaalkindlustushüvitistele (v.a peretoetused).
• Juriidiliste isikute maksimaalset trahvimäära seadusrikkumiste eest tõsteti seniselt 3200 eurolt 100 000 euroni.

ERK: tippspetsialistide sildi all tuuakse riiki odavtööjõudu

Erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid taunib vastuvõetud seadust täielikult. Erakonna hinnangul on valitsuse väide, et seadus aitab tuua Eestisse tippspetsialiste, silmakirjalik. ERK juhib tähelepanu, et 0,8-kordne keskmise palga kriteerium ei vasta tippspetsialistide tegelikele sissetulekutele, vaid langeb samasse vahemikku kohaliku madalama kvalifikatsiooniga tööjõuga.

“Kui seada ritta selle valitsuse poolt läbi surutud kõige totramad ja kahjulikumad seadused, siis on kõnesoleva seaduse näol tegemist tugeva esikohapretendendiga,” teatas ERK esimees Rein Suurkask erakonna pressiteates.

ERK sõnul ei too seadus kaasa mitte talentide, vaid odavama tööjõu sissevoolu, mis omakorda surub alla Eesti palgataseme, jätab kohalikud inimesed töötuks ning soodustab Eesti alaliste elanike väljarännet. Samuti tunneb erakond muret eesti keele kasutusala ahenemise pärast tööturul.

ERK juhatuse liikmed Anto Animägi, Alar Ani, Andres Alver ja Lauri Koni rõhutasid ajalehes Postimees avaldatud arvamusloos, et tööalase immigratsiooni massiline lubamine ei tohi muutuda Eesti vaikimisi majanduspoliitikaks.

Nad tõid hoiatavaks paralleeliks Lääne-Euroopa riigid, kus halvasti juhitud ja kiire sisseränne on põhjustanud tõsiseid lõimumisprobleeme, sotsiaalse usalduse kahanemist ning ühiskonna polariseerumist. Erakond hoiatab, et elamisloa sidumise lõdvendamine konkreetse töökohaga – näiteks pikaajalise töötaoleku lubamine – muudab tööloa sisuliselt üldiseks elamisloaks isegi siis, kui algne majanduslik vajadus on kadunud.

“Massiimmigratsioon, isegi kui see on looritatud meeldiva töörände sildiga, on otsene oht nii meie rahvusriigile kui ka keelele ja kultuurile,” kirjutavad ERK juhid. Nende hinnangul kasutatakse välistööjõudu mugava asendustegevusena päris lahendustele, milleks peaksid olema kohalike palkade ja töötingimuste parandamine, kutsehariduse tugevdamine ning automatiseerimine.