19. aprillil toimus Soomes Helsingi lähedal rahvusvaheline konverents „Äratus“ (Awakening). Viiendat korda aset leidnud sündmuse peakorraldajaks oli Sinimusta Liikumise (Sinimusta Liike) juht ja rahvuskonservatiivne aktivist Tuukka Kuru. Konverents tõi kokku rahvusmeelseid mõtlejaid ja liidreid nii Euroopast kui ka Ameerika Ühendriikidest. Korraldajate sõnul möödus üritus rahumeelselt, ilma vastumeeleavaldusteta ja lisaturvameetmeid vajamata.
Seekordse konverentsi peateemaks oli „Euroopa vaimu taasavastamine“. Esinejad pakkusid laiapõhjalist arutelu rahvusriikide tulevikuväljavaadete, demograafiliste probleemide, kultuurilise identiteedi ja religiooni teemadel.
Esimesena astus üles Serbia päritolu, kuid Londonis üles kasvanud Stefan Brakus, kes rääkis oma maailmavaatelisest ärkamisest. Ta tõi näitena välja oma kodukandis Hounslow’s toimunud demograafilise muutuse, märkides, et praeguseks on seal valgeid Briti päritolu elanikke alles jäänud vaid 44 protsenti. Brakus rõhutas, et inimesed on oma vere ja esivanemate pärandi kandjad. Ta julgustas kuulajaid mitte alla andma, meenutades, et Ibeeria poolsaare rekonkista kestis 800 aastat ning tema esivanematel Rumeenias kulus 500 aastat Türgi ülemvõimu alt vabanemiseks.
Väljaande Counter-Currents esindaja, USA rahvuslik mõtleja Greg Johnson keskendus vajadusele poliitiliste juhtide järele. Ta tõi välja arvestuse, mille kohaselt on maailmas 52 valge elanikkonnaga riiki, märkides, et valgete rahvuse päästmiseks võib seega vaja minna 52 kangelast – ühte iga riigi jaoks. Johnsoni sõnul ei vaja liikumine edevusest aetuna esile kerkivaid diktaatoreid ega taskuhäälingute tegijaid, vaid kohusetundest lähtuvaid parimaid mehi (aristokraate), kes teevad omavahel koostööd. Samuti pidas ta ülioluliseks näost näkku kohtumisi, et potentsiaalseid juhte paremini hinnata.
Soome Sinimusta Liikumise aseesimees Tapio Rantanen lahkas Euroopa hinge olemust, toetudes Platoni käsitlustele, muinaspõhja kontseptsioonidele (hamingja ehk päritud õnn) ning Carl Jungi kollektiivse alateadvuse teooriale. Rantaneni hinnangul erinevad rassid oma kollektiivse alateadvuse poolest, kuna see on päritud esivanematelt. Ta leidis, et Euroopa rahvad on ellujäämisvõitluses edukamad, kui nad suudavad oma rahvuslikku kollektiivset teadvust paremini mõista ja integreerida.
Rumeenia rahvuslane Codrin Goia esines rahvarõivastes ja andis ülevaate Rumeenia ajaloost ning õigeusu kiriku rollist islamivastases võitluses ja kommunismiohvrite mälestamisel. Ta tõi välja, et Rumeenia õigeusu kirik mälestab igal aastal enam kui 1000 inimest, kes hukkusid 1989. aasta revolutsioonis Nicolae Ceaușescu kommunistliku režiimi kukutamisel, ning on tunnistanud pühakuteks 16 kommunismiaja märtrit. Goia nentis, et kuigi Rumeenias ei ole sõnavabadus nii rangelt piiratud kui mitmel pool mujal, on seal siiski seadusega keelatud tsiteerida legendaarset rahvuslast Corneliu Codreanut. „Me ei valinud rumeenlasteks sündimist, me tunneme selle üle uhkust,“ sõnas ta.
Horvaatia endine diplomaat ja akadeemik Tomislav Sunić peatus eurooplaste omavahelistel lahkhelidel. Ta kritiseeris tänapäeva valitseva eliidi usku sellistesse müütidesse nagu katkematu progress, demokraatia ja etniline võrdsus. Sunići hinnangul on eurooplaste peamiseks probleemiks mitte sisseränne, vaid tahtejõu puudumine ja neisse sisendatud pärispatu tunne, millest vabanemata pole võimalik oma kodumaad kaitsta.
Konverentsi lõpetas Ameerika Ühendriikide konverentsi American Renaissance korraldaja Jared Taylor, kes arutles religiooni tuleviku üle rahvusluses. Taylor tunnistas, et lääne peavoolukirikud soodustavad sageli rahvaste segunemist ja demograafilisi muutusi, kuid meenutas, et kunagi õigustati sama piibli ja usutunnistuse toel nii ristisõdu kui ka impeeriume. Ta avaldas veendumust, et tugevam ja hierarhilisem kristlus jääb valgete inimeste tavapäraseks religiooniks ning lõpetas ettekande optimistliku tooniga, uskudes oma liikumise pöördumatusse kasvu.
Kokkuvõttes näitas konverents „Äratus“, et Euroopas ja Ameerikas on üha rohkem aktiivseid liikumisi, kes otsivad tekkinud demograafilistele ja sotsiaalsetele pingetele lahendusi rahvuslike väärtuste, ajaloolise identiteedi ning kogukondliku vastutuse kaudu.
