Ameerika Ühendriikide riikliku terrorismivastase võitluse keskuse direktor Joe Kent astus teisipäeval ametist tagasi, protesteerides USA ja Iisraeli sõjalise tegevuse vastu Iraanis. Tegemist on seni kõrgeima taseme lahkumisega administratsioonist pärast sõjategevuse algust 28. veebruaril.

Kenti sõnul ei saa ta „puhta südametunnistusega toetada käimasolevat sõda Iraaniga“. Oma lahkumisavalduses rõhutas ta, et Iraan ei kujutanud Ameerika Ühendriikidele otsest ohtu. „Iraan ei kujutanud meie riigile vahetut ohtu ning on selge, et alustasime seda sõda Iisraeli ja tema mõjuka Ameerika lobivõrgustiku surve tõttu,“ kirjutas ta.

Tema hinnangul on vahetu ohu puudumine eriti oluline, kuna USA seaduste kohaselt on see ainuvõimalik eeldus sõjalise rünnaku alustamiseks ilma Kongressi heakskiiduta. Ka rahvusvaheline õigus ei pea vahetu ohu puudumise korral selliseid rünnakuid lubatavaks.

Kent viitas oma kirjas ka laiemale mustrile, selgitades, et Ameerika on varemgi sattunud Lähis-Ida konfliktidesse välise surve tulemusel. Ta meenutas, et president Donald Trump oli varem ise nimetanud Lähis-Ida sõdu lõksuks, mis on nõrgestanud Ameerikat nii inimkaotuste kui ka majanduslike kulude kaudu. Kenti sõnul kordub sama muster nüüd Iraani puhul, kuna sõja põhjused ei lähtu USA julgeolekuhuvidest.

Eriti teravalt kritiseeris Kent Iisraeli ametnike ja Ameerika meedia osa, kes on tema sõnul loonud eksitava teabekeskkonna. „Kõrgetasemelised Iisraeli ametnikud ja mõjukad Ameerika meediakanalid kujundasid väärinfo kampaania, mis õõnestas täielikult teie poliitikat „Ameerika kõigepealt“ ja soodustas sõja alustamist Iraaniga,“ kirjutas ta presidendile.

Lisaks tõi Kent välja isikliku mõõtme, meenutades, et tema abikaasa hukkus 2019. aastal Süürias terrorirünnakus sõjas, mille ta nimetas samuti „Iisraeli poolt kujundatuks“. Tema sõnul ei saa ta toetada uue põlvkonna saatmist sõtta, mis „ei teeni Ameerika rahva huve ega õigusta Ameerika elude hinda“.

President Trump lükkas Kenti kriitika tagasi, nimetades teda „julgeoleku küsimustes nõrgaks“ ning väites, et Iraan kujutab endast ohtu. Samas ei ole administratsioon seni esitanud avalikke tõendeid väidete kohta Iraani vahetust ohust, piirdudes viidetega riigi raketi- ja tuumaprogrammile ning laiemale tegevusele alates 1979. aasta islamirevolutsioonist.

Sõjategevuses on seni hukkunud vähemalt 13 USA sõdurit, üle 1400 inimese Iraanis ning kümneid inimesi piirkonna teistes riikides ja Iisraelis. Kuigi Washington on korduvalt väitnud, et konflikt võib lõppeda nädalatega, hoiatavad analüütikud pikaajalise ja kuluka sõja eest.