Ameerika mõttekoja Kodumaa Instituut (Homeland Institute) värske küsitlus näitab, et enamik USA valijaid ei toeta sõjalist lööki Iraani vastu. 16.–22. veebruarini 2026 läbi viidud uuringus valgete ameeriklaste seas oli Iraani ründamise poolt 27,5% vastanutest, samas kui 52,2% olid selle vastu.
Toetus otsesele sõjalisele sekkumisele on viimase poole aasta jooksul märgatavalt langenud. Kui 2025. aasta juulis toimunud Iisraeli õhurünnakuid Iraani vastu toetas toona 37% vastanutest, siis nüüd on see näitaja langenud 27,9%-ni. Langus tuli peamiselt vabariiklaste arvelt, kelle seas kukkus toetus õhulöökidele 63,3%-lt 46,9%-le.
Küsitlus näitab ka laiemat meelsuse muutust USA–Iisraeli suhetes. Kui 2024. aastal pidas 40,7% vastanutest kahe riigi suhet USA-le tervikuna positiivseks, siis 2026. aastaks oli see näitaja langenud 32,4%-ni. Samal ajal on nende osakaal, kes peavad suhet pigem negatiivseks, tõusnud 23,3%-lt 35,8%-ni. Eriti kriitilised on noored: 18–29-aastaste seas peab USA ja Iisraeli suhet netonegatiivseks juba 50%.
Peaaegu pooled vastanutest (48,3%) ütlesid, et nad suudavad tuua konkreetse näite, kuidas Iisrael on kahjustanud USA huve. 2024. aastal oli see näitaja 29,3%. Samal ajal suudab vaid 29,3% nimetada konkreetse näite, kuidas Iisrael on Ameerika huve aidanud.
Hinnangud võimaliku sõjalise konflikti tulemusele on ettevaatlikud. Vaid 20,5% usub, et löök Iraani vastu lõppeks USA jaoks otsustava võiduga. 28,2% ennustab strateegilist patiseisu ning ligi 13% kardab mõõdukat või otsustavat kaotust.
Sekkumise võimalik poliitiline hind võib olla märkimisväärne. Küsitluse põhjal võib Iraani ründamine vähendada vabariiklaste toetust 2026. aasta vahevalimistel 4,7% võrra valgete valijate seas. 18–29-aastaste hulgas ulatub võimalik kaotus koguni 13,8 protsendini.
Välispoliitilised konfliktid ei ole ka valijate peamine prioriteet. 72,5% peab taskukohast eluaset ning 71% tööpuuduse vähendamist olulisemaks kui Iisraeli–Iraani konflikti. Börsi olukorda peab olulisemaks 45,1% ning illegaalsete immigrantide väljasaatmist 37,6% vastanutest. Krüptoraha küsimust peab konfliktist tähtsamaks seevastu vaid 9,2%.
Üldisemalt usub 51,9% vastanutest, et USA välisriikidesse sekkumine on Ameerika enda huvides pigem negatiivne kui positiivne. Välisriikide seisukohalt peab sekkumist netonegatiivseks 40,1%, mis ületab positiivsete hinnangute osakaalu.
Küsitlus viitab kindlale trendile, mille kohaselt toetus sõjalisele eskalatsioonile Lähis-Idas kahaneb ning avalik arvamus liigub ettevaatlikuma ja sekkumisvastase hoiaku suunas. Iraani ründamise vastased on USA-s praegu selges enamuses.
