Associated Press on avaldanud südamliku ja lootustandva reportaaži, mis toob rambivalgusesse üha kasvava hulga afroameeriklasi, kes pöörduvad tagasi Aafrika mandrile – mitte lihtsalt elukoha vahetamiseks, vaid oma juurte, kultuuri ja identiteedi taasleidmiseks.
Üks neist on Kenneth Harris, 38-aastane USA armee veteran, kes jättis selja taha Atlanta ja kolis üheotsapiletiga Keenia pealinna Nairobisse. Seal juhib ta edukalt Airbnb-äri ning naudib igapäevaselt linna kuldseid päikeseloojanguid ja rahulikku elutempot. “Siin ei ole mu tume nahk kahtlust äratav tunnus, vaid jagatud pärandi sümbol,” ütleb Harris.
Sarnaselt temale on kümned afroameeriklased viimastel aastatel otsustanud asuda elama Nairobisse – neid tõmbab Keenia troopiline kliima, inimeste soojus ning tunne, et ollakse tagasi “oma rahva seas”. Nagu paljud neist ise ütlevad: “koju tagasi tulemine”.
Liikumine ei ole juhuslik – see on osa laiemast nähtusest, kus mustanahalised ameeriklased otsivad kontakti Aafrika mandri ja oma esivanemate kodumaadega. Paljud neist toovad välja soovi pääseda ühiskonnast, kus rassiline ebavõrdsus ja pidev tõestamiskohustus on muutunud kurnavaks. Aafrikas nähakse võimalust alustada uut elu tasakaalu, väärikuse ja kuuluvustundega.
Seda kinnitab ka Adilah Mohammad, kes kolis Kenyasse pärast oma ema surma, otsides sisemist rahu. Nüüd juhib ta ettevõtet Adilah Relocation Services, mis aitab afroameeriklastel sujuvalt uue kodumaaga kohaneda. Tema sõnul on huvi tohutu: “Ainuüksi sel aastal on Kenyasse kolinud 15 peret, viis on veel tulemas ja paljud on juba 2026. aastaks broneerinud, isegi kui täpne kuupäev puudub.”
Eksperdid, sealhulgas ÜRO avaliku poliitika analüütik Raphael Obonyo, rõhutavad, et see suundumus võib Aafrika majandustele tugevalt kasuks tulla. Afroameeriklased toovad kaasa kapitali, oskusteabe ja investeerimishuvi, mis aitavad tugevdada kohalikku ettevõtlust. Samas tähistab see ka narratiivi muutust: Ameerika kui “unistuste maa” kuvand ei tundu enam paljudele ainuvõimalik ega isegi ihaldusväärne.
Kuigi tagasipöördumine Aafrikasse on paljude jaoks emotsionaalne ja ajalooline teekond, on see ennekõike inimlik rännak rahuni enda sees. Nagu Adilah Mohammad ütleb: “Tagasi Aafrikasse tulemine on üks asi, aga koha leidmine, kus sa tõeliselt kuulud – see on tõeline kingitus.”
See lugu räägib palju rohkemast kui geograafilisest liikumisest – see on hingeline tagasitulek oma rahva juurde, ajaloo ja kultuuri taaselustamine ning lootus, et igal inimesel on õigus tunda end kodus.
