Teise maailmasõja lõpu 80. aastapäeval avati Lätis Lestene kangelaskalmistul pidulikult uuesti mälestusmärk, mis algselt seisis Belgias Zedelgemi linnas, ent langes läänepoolse ideoloogilise surve ja Venemaa propagandarünnaku ohvriks.

Tegu on 2018. aastal Belgias avatud skulptor Kristaps Gulbise loominguga „Läti kärg vabadusele“, mis oli pühendatud Zedelgemi sõjavangilaagris 1945.–1946. aastal kinni peetud 11 272 Läti leegionärile, kellest paljud sealses laagris hukkusid. Mälestusmärgi eriline väärtus seisnes selles, et see oli ainus Läti Leegionile pühendatud ausammas väljaspool Läti piire. Paraku ei suutnud Belgia ühiskond – alludes vasakpoolsete poliitiliste jõudude ja Venemaa mõjutustegevusele – säilitada ajaloolist mälu ausalt ja väärikalt. 2022. aastal eemaldas Zedelgemi linnavalitsus mälestusmärgi ja paigutas selle lattu.

Ehkki mälestusmärk oli loodud Zedelgemi ja Läti okuptsioonimuuseumi koostöös, nõuti selle eemaldamist Belgia meedias levinud süüdistuste tõttu, nagu see austaks natsionaalsotsialistliku Saksamaa SS-väelasi. Sellise tõlgenduse seadis kahtluse alla kogu mälestusmärgi loomefilosoofia. Tõepoolest – mälestusmärgi tekstid ja sümboolika selgitasid selgelt, et tegu on austusavaldusega vabadusele, mitte totalitarismi kiitmisega.

Zedelgemi laagris viibinud Läti leegionärid seisid relv käes vastu kommunistlikule totalitarismile, lootuses taastada iseseisev Läti. Vangilaagris loodud Vabadussamba makett ja Daugava Pistrike (Daugavas Vanagi) organisatsiooni sünd on tunnistuseks nende meelekindlusele ja vabadustahtele.

Läti diplomaatiline korpus, sealhulgas toonane välisminister ja praegune president Edgars Rinkēvičs, protesteeris korduvalt mälestusmärgi eemaldamise vastu. Kahjuks ei suutnud Läti selgitused murda lääne ühiskondade aina ideologiseeruvamat ajalookäsitlust, mis kipub üha enam alistuma Venemaa narratiividele.

Nüüd on „Läti kärg vabadusele“ jõudnud tagasi kodumaale. Tänavu 27. veebruaril otsustas Tukumsi piirkonna volikogu, et mälestusmärk püstitatakse Lestene kangelaskalmistule, kuhu on maetud Teises maailmasõjas Kuramaa kotis langenud Läti leegionärid.

Läti Okupatsioonimuuseumi juhataja Valda Liepiņa rõhutas taasavamise puhul, et see mälestusmärk tuletagu rahvale meelde, kui ebakindel on ajaloomälu vabas Euroopas:

Viimase 80 aasta jooksul pole Euroopal õnnestunud kujundada ühtset arusaama oma ajaloost. Veelgi valusam on aga see, et kõikjal peame rinda pistma Venemaa lakkamatu propaganda ja valeinfoga. Kärg vabadusele meenutagu meile, et nagu mesilased, peame meiegi olema valmis alati oma kodu, oma rahvast ja vabadust kaitsma.

Mälestusmärgi idee pärineb 2014. aastast. Kristaps Gulbise looming sümboliseerib riiki kui töökat ja rahuarmastavat mesipuud. Ent kui oht läheneb, on taru valmis end kaitsma.