Norstat Eesti AS-i poolt äsja läbiviidud küsitlus kinnitab: valdav osa Eesti elanikest kiidab heaks Riigikogu poolt vastu võetud seadusemuudatuse, mille eesmärk on piirata Eestis tegutsevate usuliste ühenduste sõltuvust Venemaa mõjusfäärist. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitluses toetas 58% vastanutest kirikute ja koguduste seaduse muutmist. Eestlastest kiitis muudatuse heaks koguni 67%, samas kui muust rahvusest elanike seas oli toetus oluliselt madalam – vaid 14%.
Seadusemuudatuse eesmärk on kaitsta Eesti julgeolekut ning hoida ära olukord, kus Eestis tegutsevad usulised ühendused oleksid juhitud või mõjutatud agressiivset välispoliitikat ajava riigi, näiteks Venemaa, vaimulikest keskustest. Seadus näeb ette, et Eestis ei tohi tegutseda kirikud ega kloostrid, kes on seotud välisriigi vaimulike juhtorganitega, kui need kujutavad ohtu Eesti riigi põhiseaduslikule korrale, rahvuslikule julgeolekule või avalikule turvalisusele.
Küsitluses paluti vastajatel hinnata ka väidet, et seadusemuudatus võib kaasa tuua 2007. aasta sündmusi meenutava rahutuste laine. Siin oli rahva seisukoht selge: 61% vastanutest ei usu, et seadusemuudatus võiks viia uue pronksiööni. Eestlastest jagas seda veendumust 64%, mitte-eestlastest 46%.
Uue seaduse kohaselt on Eestis keelatud usulistel ühendustel tegutseda olukorras, kus nende põhikiri, majanduslik sõltuvus või juhatus on seotud vaenulike välisriikide juhtorganitega. Samuti välistab seadus vaimuliku või juhatuse liikme staatuse inimestel, kellel puudub seaduslik õigus Eestis viibida.
Oluline on ka võimalus kogudustel ja kloostritel ennast vabastada senistest sõltuvussuhetest ilma välismaa kiriku juhtorgani heakskiiduta. Selleks tuleb vastu võtta uus põhikiri ning esitada vastavad muudatused registrile. Kirikutel ja kogudustel, kelle tegevus ei vasta uutele nõuetele, on seaduse jõustumise hetkest alates aega kaks kuud, et oma põhikiri ja juhtimine seadusega kooskõlla viia.
Riigikogu võttis seadusemuudatuse vastu 9. aprillil, toetades seda 60 häälega. Vastu oli 13 saadikut. Uuring kinnitab, et seadus ei ole mitte üksnes poliitiline otsus, vaid rahva enamuse tahe – soov kaitsta Eesti vaimset iseseisvust ning tagada, et meie pühakojad ei oleks käsuliinide kaudu seotud agressoriga.
