Sõja ja kaose süvenedes Süürias on Ukraina tõusnud esile kui üks väheseid riike, kes on avalikult ja selgesõnaliselt hukka mõistnud Süüria uue islamistliku valitsuse poolt toime pandava massilise vägivalla alaviitide ja kristlaste vastu. Kiievi ametlik seisukoht, mida väljendas välisminister Andri Sõbiha, rõhutab vajadust võtta vastutusele need, kes on süüdi etnilistel ja usulistel põhjustel toime pandud massimõrvades.
Ukraina välisminister Sõbiha nimetas Süüriast saadud kaadreid, kus dokumenteeriti ulatuslikud tapmised, õõvastavateks, ja nõudis, et süüdlased viidaks kohtu ette. Tema sõnul on “ühtsus ja kaasatus kriitilise tähtsusega, et taastada rahu Süürias, mis on juba niigi liiga palju vägivalda kogenud.”
See avaldus on märgiline, sest enamik lääneriike on Süüria kriisi taustal hoidunud konkreetsete seisukohtade võtmisest või piirdunud üldiste rahukõnedega. Ukraina aga, ise Venemaa agressiooni all kannatades, on võtnud julgelt seisukoha Süüria usuvähemuste – eriti alaviitide ja kristlaste kaitseks, kes on langenud uue islamistliku režiimi jõhkruse ohvriks.
Pärast seda, kui detsembris võtsid sunniitlikud rühmitused eesotsas Hayat Tahrir al-Shamiga üle kontrolli Süüria pealinna Damaskuse üle ja sundisid Bashar al-Assadi Venemaale põgenema, on riigis puhkenud ulatuslik vägivald. Alaviitide ja teiste Assadile lojaalsete rühmade vastu suunatud repressioonid on viinud massiliste tapmisteni, eriti Latakia, Tartuse ja Hama provintsides.
Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse andmetel on uue režiimi väed hukanud vähemalt 340 tsiviilisikut, sealhulgas naisi ja lapsi. Tegemist on sihipäraste puhastustega, mille eesmärk on likvideerida sunniitide oponendid ja muuta Süüria demograafilist tasakaalu.
Vaatamata sellele, et lääneriigid, sealhulgas Ameerika Ühendriigid ja Iisrael, jätkavad sihtmärkide ründamist, et takistada Islamiriigi ja al-Qaeda tugevnemist, on nad olnud hämmastavalt vaiksed Süüria uue islamistliku valitsuse poolt toime pandava vägivalla suhtes. Ukraina aga on astunud esimesena ja seni peaaegu ainsana välja rõhutamaks, et rahvusvahelise üldsuse ülesanne on mitte üksnes võidelda terrorismi vastu, vaid ka kaitsta Süüria ohustatud vähemusi.
Ukraina otsustav hukkamõist annab märku riigi moraalsest selgroost ja tõstab ta esile kui riigi, kes mõistab, mida tähendab võitlus ellujäämise ja oma rahva kaitse nimel. Just see teeb Ukraina seisukohast erandliku ja tähtsa – ajal, mil lääs vaikib, seisab Ukraina oma väärtuste eest ja kutsub maailma üles reageerima.
