Laupäeval, 9. veebruaril kell 9:09 lahkusid Eesti, Läti ja Leedu lõplikult Venemaa kontrollitud ühisest elektrivõrgust, lõpetades aastakümnete pikkuse sõltuvuse Moskva reguleeritud sagedusalast. See oli ajalooline samm, mis tähistab Baltimaade täielikku energiaautonoomiat ja üleminekut Mandri-Euroopa elektrivõrku. Pühapäeval toimub Balti riikide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga.
Leedu alustas ümberlülitamist kell kuus hommikul, katkestades esmalt ühendused Königsbergi piirkonnaga ja seejärel Valgevenega. Kell 7:43 lülitati välja ka Kaliningradi ja Valgevene liinid. Läti järgnes kell kaheksa, katkestades ühenduse Venemaa süsteemist. Eesti viimased ühendused lülitati välja kell 9:09, misjärel hakkasid kõik kolm riiki töötama iseseisvalt.
Eesti oli algselt plaaninud Venemaaga ühenduse katkestada enne kella üheksat. Eleringi juht Kalle Kilk selgitas Postimehele, et protsess venis üheksa minutit võrra Venemaa poolse viivituse tõttu. „Planeeritud oli neli minutit enne kella 9, aga venelastel, nagu ikka, kui meie olime esimese liini välja lülitanud, siis nad pidid omalt poolt mingid toimingud tegema ohutustehniliselt, lahutama ja maandama,” kommenteeris Kilk.
“Kuna täistunnil Balti riike paika saada on kõige keerulisem, siis otsustasime, et ootame täistunni ja pärast kella üheksat jätkame,“ selgitas Kilk.
Kuigi Balti riigid on Venemaalt elektrit ostmise lõpetanud juba mitu aastat tagasi, tegutsesid nad siiani Venemaa IPS/UPS süsteemi raames, mille sagedust reguleeritakse Moskvas. Nüüd, pärast edukat ümberlülitamist, on Baltimaad lõplikult lahkunud sellest süsteemist. See on oluline sümboolne ja praktiline samm, mis lõpetab viimase füüsilise ühenduse Venemaaga, mis oli allesjäänud pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Enne lõplikku ümberlülitamist viidi läbi sagedusstabiilsuse katsed, mille käigus lülitati juhitult elektrijaamu sisse ja välja, et testida süsteemi reaktsiooni. Katsete ajal lülitus Leedu Elektrenai elektrijaama energiaplokk planeerimatult välja, kuid Balti riikide süsteem reageeris kiiresti ja elektrivarustus jäi stabiilseks. See kinnitas Balti süsteemihaldurite valmisolekut iseseisvalt süsteemi juhtida.
Balti riikide plaanid lahutada end Venemaa ja Valgevene elektrivõrgust ning ühineda Mandri-Euroopa võrguga said alguse juba 2007. aastal. Pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu 2014. ja 2022. aastal sai see plaan uue hoo. Baltimaad, kes on olnud Ukraina veendunud toetajad, lõpetasid Venemaalt elektri ostmise ja keskendusid energiaalasele iseseisvusele.
Kuigi protsess venis Venemaa poolse viivituse tõttu üheksa minutit, õnnestus ümberlülitamine edukalt läbi viia. Nüüd, kui Balti riigid on lõplikult lahkunud Venemaa sagedusalast, on nad valmis ühinema Mandri-Euroopa võrguga.
