Eesti Ekspressis ilmus kolmapäeval artikkel „Käputäis vastaseid jooksid Eesti tuuleenergia arengu kinni“, kus esitatakse väiteid, et käimasoleva massilise tuuleparkide arendamise vastu protestijad levitavad valeinfot. Erik Moora ja Märt Belkin kirjutavad: „Ähvarduste, valeinfo leviku ning äärmiselt lõhestunud ühiskondliku debati tõttu hoiab teemal silma peal ka Eesti korrakaitse.“ Tsiteeritakse ka politseikapten Maarja Punakut, kes ütleb, et politsei hinnangul on tegemist teadliku ja pahatahtliku valeinfo ning vandenõuteooriate levitamisega, „et kütta hirme ja usaldamatust ning demonstratiivselt häirida kohalike omavalitsuste tööd“.
Kuid need väited ei vasta tegelikkusele. Koiduaeg on juba pooleteise aasta vältel kajastanud asjatundjate ja ekspertide arvamusi tuuleparkide kohta, pakkudes põhjalikku ja mitmekülgset ülevaadet teemast. Meie varasemad artiklid, mis kajastasid mitmeid aspekte alates looduslike riskide hindamisest kuni majanduslike ja keskkonnamõjudeni, kinnitavad, et kriitika ja muretuled tuuleparkide arendamise ümber põhinevad reaalsusel, mitte valeinfot levitavatel ülearustel teooriatel.
Koiduaja 18-kuuline kajastus tuuleparkide keskkonnamõjudest on näidanud, et tuuleeenergia arendamise küsimus on palju keerulisem ja mitmetahulisem, kui Eesti Ekspressi lihtsustatud narratiiv viitab. Tõelised riskid – alates looduslike ökosüsteemide hävimisest kuni avaliku raha raiskamiseni – on dokumenteeritud ja analüüsitud põhjalikult. Meie eesmärk on jätkuvalt pakkuda lugejatele asjatundlikku ja mitmekülgset ülevaadet, mis aitab lahendada kriitilisi küsimusi ja tagada, et Eesti loodus ja elukeskkond oleksid kaitstud poliitiliste ja majanduslike huvide eest.
Siinkohal anname ülevaate seni Koiduajas kajastatust koos asjakohaste väljavõtetega artiklitest.
1. august 2023. Plaanitav Loode-Eesti tuulepark ohustab merelinde
“Merelinde mõjutavatest inimtegevustest on viimasel ajal eriti aktuaalseks muutunud tuuleparkide rajamine avamerele. Avamere tuulepargid võivad ohustada nii peatuvaid kui ka peatuseta läbi rändavaid linde ning asukohad nende rajamiseks vajavad tõsist kaalumist,” juhib ornitoloogiaühing kliimaministeeriumi tähelepanu vajadusele kaitsta elustikku.
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu ütles Postimehele, et tuuleparke ei tohiks rajada lindude jaoks olulistesse rände- ja elupaikadesse. “Oleme Hiiumaa lähedale jäävate alade ebasobivusele linnustiku seisukohast tähelepanu juhtinud 2012. aastast. Siiani tulutult,” nentis ta.
Seadus nõuab, et kliimaministeerium menetleks ornitoloogiaühingu esitatud ettepanekut ja algataks uue kaitseala loomise. Tuulepargi arendajad näevad selles aga vandenõu ja pahatahtlikku tegevust nende projekti vastu. “Meie arvates ei tohiks kaitsealad nii suured olla,” teatas taastuvenergia arendaja Sunly juhatuse esimees Priit Lepasepp.
1. september 2023. Erasektor dikteerib avaliku raha kasutust keskkonnakaitses
Raport juhib tähelepanu kehvalt planeeritud ja kodanikuühiskonnaga ebapiisavalt konsulteeritud investeeringutele liikmesriikides. Eestist on näitena esile tõstetud taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reform, mille puhul eriti tuuleparkide planeerimisel pole arvesse võetud kohalike elanike huve ega arvamust. Reformi tagajärjena peaks olema Eestis võimalik tuuleenergiat kiiremini arendada, kuid liigne kiirustamine, ekspertide vähesus ja ebapiisav looduskaitsega arvestamine seab löögi alla niigi väheneva elurikkuse.
“Üks reformiga kaasnev suur murekoht on plaanitav raadamistasu kehtestamine, mis näeb ette uute puude istutamist tuuleparkide rajamisel maha võetud metsa asemele. Ometi ei saa olemasolevat metsaökosüsteemi asendada puude istutamisega mujale, liiati kui puud istutada kooslusesse, kuhu nad ei sobi. Selle asemel tuleks riigil vältida metsaaladele tuuleparkide rajamist või laiendada kaitstavat metsamaad, et tegeleda nii kliima- kui ka elurikkuse kriisiga paralleelselt,” sõnas ERLi elurikkuse huvikaitseekspert Carmen Kilvits.
4. september 2023. Pärnumaa elanikud ja looduskaitsjad võitlevad tuuleparkide vastu
Linnu-uurijate sõnul kujutavad tuulepargid mitmeid ohtusid linnustikule, eriti sookurgedele ja konnakotkastele. Kuresoo, mis asub planeeritud tuuleparkide lähedal, on koduks suurele hulgale sookurgedele, keda arendus kahjustaks. Sookurgede jaoks on tuuleparkide oht ka nende toiduotsingute ajal, kui nad käivad põldudel söömas. Samuti on tuulepargid ohtlikud noortele sulgivatele sookurgedele, kes on lennuvõimetud umbes kuu aega ja võivad tuulelabadele kergesti ohvriks langeda.
Konnakotkaste jaoks on tuulepargid probleemiks nende pesitsusalade läheduses. Eriplaneeringute kohaselt ei tohi tuulikuid püstitada konnakotkaste pesadele lähemale kui kaks kilomeetrit, kuid linnud otsivad toitu kaugemal, kuni nelja-viie kilomeetri raadiuses.
5. oktoober 2023. Ornitoloogide uuring: tuulepargid on välistatud suuremal osal Eestist
Eesti keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi viidud uuring on toonud päevavalgele järelduse, et valdav osa Eesti territooriumist ei sobi tuulikute arendamiseks üldse ja mujalgi on esmalt vaja teostada täiendavad linnu-uuringud.
Uuringu keskmes oli üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs, mis näitas, et üle 71%-l Eesti maa-alast on tuuleenergia arendused välistatud või ellu viidavad vaid erandjuhtudel. Vaid alla 28% territooriumist on potentsiaalselt kasutatav, kuid eeltingimusena tuleb läbi viia põhjalikud uuringud. Ainult 0,5% Eesti territooriumist on sobilik tuuleenergia arenduseks ilma täiendavate linnu-uuringuteta.
10. november 2023. Meretuuleparkidele tuleks riigil peale maksta 2 miljardit
Kliimaministeeriumi prognoosid viitavad sellele, et mida rohkem meretuuleparke Eestisse rajatakse, seda kulukam see tuleb maksumaksjale. Eesti valitsus on seadnud eesmärgi suurendada 2030. aastaks taastuvenergia osakaalu 120 protsendini elektritarbimisest. Selle eesmärgi täitmiseks korraldatakse vähempakkumised, et leida tuuleparkidele sobivad arendajad.
Prognoosi kohaselt läheb meretuuleparkide ehitamine lõpuks maksumaksjatele väga kalliks maksma. Kui uued tuulepargid piirduksid maismaa-aladega, prognoosib kliimaministeerium, et aastatel 2030–2040 suureneks taastuvenergia toetuskulu 0,5 miljardi euroni. Kui aga laiendada projekti meretuuleparkidele, võivad kulud hüpata juba kahe miljardi euroni kahekümne aasta jooksul.
20. juuli 2024. Tuulepargid meres – lindudele surmaoht, inimestele ebamugavus
Tuuleparkide rajamine Eestis on viimastel aastatel olnud kuum teema, mis on pälvinud rohkelt tähelepanu nii energiatootjate kui ka keskkonnakaitsjate seas. Tartu Ülikooli loodusteadlane Marko Mägi tõdeb, et nende projektide teostus ei ole sugugi lihtne ning lindude kaitse jääb sageli tagaplaanile.
6. september 2024. Tuuleparkide arendajate majandushuvid ohustavad Läänemere linnurikkust
Ornitoloog Andrus Kuus juhib Postimehe veergudel tähelepanu, et Läänemeri on endiselt halvas seisus, nagu kinnitab ka hiljutine Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOMi) aruanne. “Meie merealal sulgib, peatub läbirändel ja talvitab suur hulk veelinde, näiteks sukelparte, kaure jt. Mitmed nendest kuuluvad rahvusvaheliselt ohustatud liikide hulka,” kirjutab Kuus, kes tegeleb Eesti Ornitoloogiaühingus merelindudega ning samuti linnukaitse üldküsimustega. Näiteks peatub Eesti vetes suur osa rahvusvaheliselt kaitstavate veelindude populatsioonidest, sealhulgas merivardid, aulid ja kirjuhahad.
Meretuuleparkide rajamine võib põhjustada lindude peatumisalade hülgamist, suurendada kokkupõrgetest tingitud suremust ning tekitada barjääriefekti, mis muudab lindude rändeteed keerulisemaks ja energiamahukamaks. “Kahjuks on inimkonnale omane, et võimaliku majandusliku kasu korral unustatakse kõik muu ja ei suudeta piiri pidada. Ettevõtjate suure majandushuvi eelistamine võib käesoleval juhul ohustada mitte ainult Eesti loodust, vaid ka mõnede liikide käekäiku tervikuna,” rõhutab Kuus, tuues välja, et kuigi keskkonnamõjude hindamine on nõutav, jääb saadud andmete tõlgendamine sageli ebakindlaks.
23. november 2024. Tuuleparkide arendus ähvardab ajaloolist Tõivere hiit
Hiies kasvavad ligikaudu 200-aastased põlistammed, luues loodusliku ja kultuurilise pühamu, mille väärtust on rõhutanud ka pühapaikade uurija Ahto Kaasik. Piirkonna elanikud on varasemalt suutnud hiie hävimist takistada, ent tuuleparkide ehitamine toob kaasa ulatuslikud pinnasetööd ja vibratsioonimõjud, mis võivad ohustada nii hiit kui ka lähedasi Norra allikaid. Allikate kuivamine pole välistatud, kuna tuulikute rajamine nõuab sügavate betoonvundamentide loomist.
15. detsember 2024. Tuuleparkide arendus Eestis seab must-toonekure tõsisesse ohtu
Must-toonekurg, keda leidub Eestis alla saja isendi, on juba täna ohustatud liigina kriitilises seisus. Linnu ellujäämist on aastaid raskendanud metsaraie, kuivendus- ja maaparandustööd ning keskkonnamürgid, mis on viinud sobivate elupaikade ja toitumisalade kadumiseni. Nüüd on ohtudena lisandumas tuulepargid, mis paljudes piirkondades jäävad kure pesade ja toitumispaikade lähedusse.
EMA juhatuse liige Helena Eenok toob välja, et vastavalt kaitsekorralduskavale ei tohiks tuulegeneraatorid asuda must-toonekure pesadest lähemal kui 10 kilomeetrit. „Kure püsimajäämine sõltub kaitstud ja turvalistest pesapaikadest ning nende ühendusest toitumisaladega,“ ütleb Eenok. Siiski leidub juba täna arenduspiirkondi, kus kurepesad asuvad vaid mõne kilomeetri kaugusel planeeritavatest tuulegeneraatoritest – näiteks Kehtnas on lähim pesa tuulepargist vaid 1,4 km kaugusel.
Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna peaspetsialist Marko Mägi kinnitab, et must-toonekurele olulised toitumisalad jäävad sageli pesa lähiümbrusesse, ulatudes 20 kilomeetri raadiusesse. “Kui toitumisala ja pesa vahele tekivad tuulegeneraatorid, võivad linnud elupaiga häirimise tõttu ala hüljata,” selgitab Mägi. Selline arendustegevus muudab liigile sobiliku maastiku veelgi väiksemaks, mis toob kaasa kure asurkonna jätkuva vähenemise.
10. jaanuar 2025. Kalju Tamme ja Terje Talv pidasid Põltsamaa Raadios põhjaliku väitluse tuuleenergia üle
Kalju Tamme tõi esile mitmeid murekohti, sealhulgas tuuleenergia kaheldava loodussäästlikkuse ja majandusliku kasu. Ta juhtis tähelepanu Texase osariigis 2021. aastal toimunud energiaõnnetusele, mis näitas, kuidas liigne sõltuvus tuuleenergiast võib põhjustada tõsiseid tagajärgi. Samuti rõhutas ta, et tuuleparkide salvestustehnoloogiad nõuaksid märkimisväärseid investeeringuid ja tugineksid haruldaste maavarade kaevandamisele, mis seab kahtluse alla nende keskkonnasõbralikkuse. Tamme kritiseeris ka infraheli mõju alahindamist, väites, et suuremate tuulikute tekitatud infraheli võib ohustada inimeste tervist.
