Oktoobrikuu kolmandal laupäeval heisatakse Eestis riigilipud, tähistamaks hõimupäeva – soome-ugri rahvaste ühist kultuuri- ja koostööpäeva. Hõimupäev on Eestis riiklik tähtpäev, mis rõhutab meie rahva keelelist ja kultuurilist identiteeti, samuti süvendab sidemeid teiste soome-ugri rahvastega.
Sel aastal on hõimupäevade fookuses Ida-Virumaa. Seal toimub mitmeid üritusi, mille eesmärk on siduda kohalikke elanikke – ingerisoomlasi, isureid, vadjalasi ja karjalasi – oma rahvuslike juurtega. Fenno-Ugria korraldatud üritustesari “Silda mööda kulgeb tee…” hõlmab mitmekesiseid ja värvikaid sündmusi, sealhulgas pärimusmuusika kontserte, klubiöid ning raskemuusikaüritusi.
Tallinnas Mustpeade majas lõpetab hõimupäevade nädala pühapäeval hõimurahvaste klassikakontsert, kus esineb pianist Diana Liiv ning solistina astub lavale Merle Silmato Soome rahvusooperist. Pärast kontserti esitletakse uue aasta hõimukalendrit, mille on koostanud Piret Räni.
Ida-Virumaal toimunud Fenno-Ugria konverents keskendus Kirde-Eesti soome-ugri pärandile, tuues kokku enam kui poolesaja osaleja. Konverentsil arutleti nii keelelise kui ka kultuurilise eripära üle, mida Ida-Virumaa hõimurahvad endas kannavad. Narvas toimunud sündmused tõid kokku soomlasi, norralasi ja ungarlasi, pakkudes osalejatele rikkalikku kultuurielamust.
Eestis on vaid kolm soome-ugri rahvast, kellel on oma riik – eestlased, soomlased ja ungarlased. Samal ajal on mitmeid väiksemaid soome-ugri rahvaid, nagu liivlased, vepslased ja vadjalased, kes seisavad silmitsi väljasuremise ohuga. Nende toetamine ja kultuuri säilitamine on meie kõigi ühine vastutus.
Narva saab tuleval aastal soome-ugri kultuuripealinna tiitli, mis toob piirkonnale veelgi rohkem tähelepanu ja võimalusi soome-ugri kultuuri väärtustamiseks ja tutvustamiseks. Fenno-Ugria ja kohalike organisatsioonide tegevus on suunatud sellele, et elavdada kultuurilist dialoogi ja tõsta esile Ida-Virumaa pärandit.
Hõimupäevade eesmärk on tuletada meelde, et soome-ugri rahvad kannavad endas unikaalset maailmapilti ja eluviisi, mis võib aidata kaasa globaalsete probleemide lahendamisele. Nende rahvaste ajakäsitlus, looduse ja elu tsüklilisus ning sügav side esivanematega on näited, mis rikastavad meie kultuuri ja vaimset pärandit ka tänapäeval.
Ehkki soome-ugri rahvad on läbi ajaloo omaks võtnud ristiusu, on säilinud palju iidsetest tavadest ja uskumustest, mis väljenduvad näiteks hingedepäeva tähistamises või aastaringi tsüklilises tajumises. Selline maailmavaade on leidnud väljendust Kaljo Põllu graafikas, Kärt Summataveti ehetes ja Anu Raua vaibakunstis – tegemist on elava ja kaasahaarava pärimusega, mis on osa meie igapäevaelust.
Hõimupäeva tähistamine aitab hoida seda rikkalikku pärandit elus ning tugevdada sidemeid meie sugulasrahvastega. Soome-ugri rahvaste kultuur on oluline osa Eesti identiteedist, mille edasikestmine ja toetamine on meie kohustus.
