Läti poliitilises ja sotsiaalses maastikus on toimunud kaks olulist arengut, mille eesmärk on vähendada vene keele kasutamist avalikkuses ja tööelus. Seim on viimasel lugemisel arutamas Rahvusliku Liidu (Nacionālā apvienība) esitatud seadusemuudatusi, mis keelavad vene keele kasutamise sularahaautomaatides.

Edaspidi saab sularahaautomaaditeenuseid pakkuda vaid läti, latgali ning Euroopa Liidu või OECD riikide ametlikes keeltes. Muudatused kiitis heaks Läti eelarvekomisjon, kus vastuhääled andsid vaid kaks erakonna Stabilitātei! saadikut.

Teine oluline muudatus puudutab tööseadustikku. Seimi sotsiaal- ja tööasjade komisjon on lõpule viinud tööseaduse muudatused, mis keelavad ettevõtetel nõuda tootmis- või teenindussektoris vene keele oskust, kui see ei ole otseselt vajalik ametikohale kandideerimisel.

Rahvusliku Liidu esimees Raivis Dzintars rõhutas, et muudatus on suunatud läti noorte kaitsmisele, keda on seni ebaproportsionaalselt diskrimineeritud, kuna nad ei oska vene keelt. “Nüüd on aeg tuua täielik selgus,” märkis Dzintars, viidates, et töötajatel peab alati olema õigus vastata läti keeles, isegi kui neilt küsitakse vene või inglise keeles.

Senine seadus lubas teatud erandeid, mille alusel võis tööandja töötajatelt nõuda vene keele või mõne muu võõrkeele oskust, kuid see pidi olema põhjendatud. Dzintarsi sõnul on see süsteem olnud liiga üldine ja raskesti jälgitav. Uute seadusemuudatuste kohaselt võib vene keele oskust nõuda ainult väga spetsiifilistel ametikohtadel, nagu tõlk või filoloog, kuid teeninduses ja tootmises ei loeta vene keelt enam vajalikuks.

Tulevikus peab iga töökuulutus, mis nõuab võõrkeeleoskust, sisaldama põhjendust, miks seda vajatakse. Seadusemuudatus kehtestab ka reegli, et töövestlustel ei tohi küsida kandidaadi võõrkeeleoskuse kohta, kui see ei ole otseselt seotud ametikoha nõuetega.

Töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid toetavad seda seadusemuudatust ning kui seimi täiskogu selle heaks kiidab, peaks seadus jõustuma järgmise aasta alguses.