Viimastel aastatel on Euroopas üha teravamalt esile kerkinud küsimus riikliku digitaalse jälgimise piiridest. Üheks keskseks vaidlusteemaks on Iisraeli ettevõtte NSO Group nuhkvara Pegasus, mis suudab kasutaja teadmata telefoni täielikult üle võtta. Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Poolas, on tehnoloogia väärkasutamine viinud poliitiliste skandaalideni, kuid eksperdid hoiatavad ka laiemate julgeolekuriskide eest: kas riigid suudavad kaitsta andmeid, mis jooksevad läbi välismaise tehnoloogia?
Pegasus ei ole tavapärane pealtkuulamisseade. See on võimeline tungima nutitelefoni niinimetatud „zero-click“ ründe abil – nakatumiseks ei pea kasutaja isegi kahtlasele lingile vajutama. Tarkvara suudab lugeda sõnumeid, jälgida asukohta ning lülitada sisse seadme kaamera ja mikrofoni, muutes inimese isikliku telefoni tema vastu pööratud luureseadmeks. Rahvusvahelised organisatsioonid nagu Amnesty International ja Toronto Ülikooli uurimisrühm Citizen Lab on hoiatanud, et säärane tehnoloogia kujutab otsest ohtu kodanikuvabadustele, ajakirjandusvabadusele ja eraelu puutumatusele.
Kõige ilmekam näide Pegasuse väärkasutamisest Euroopas rullub lahti Poolas. Eelmise, Õiguse ja Õigluse (PiS) valitsuse ajal osteti Pegasus varjatult riigi erifondidest – täpsemalt Justiitsministeeriumi hallatavast õigusrikkumiste ohvrite toetuseks mõeldud fondist. Avalikuks tulnud dokumentide kohaselt kiitis toona justiitsministrina töötanud Zbigniew Ziobro heaks 25 miljoni zloti (umbes 5,8 miljonit eurot) eraldamise korruptsioonivastasele büroole (CBA) nuhkvara ostuks, mis viidi lõpule 2017. aasta detsembris.
Hiljem on kinnitust leidnud, et PiS-i juhitud valitsus kasutas Pegasust opositsioonipoliitikute ja valitsuse kriitikute jälgimiseks. Ebaseadusliku nuhkvara kasutamist uuriva parlamendikomisjoni esimees Magdalena Sroka on rõhutanud, et Ziobro oli täiesti teadlik, milleks neid fonde tegelikult kasutati. 2026. aasta veebruaris esitati seoses skandaaliga kahele endisele luurejuhile ametlikud süüdistused. Praegune Poola valitsus jätkab uurimist fondide väärkasutamise ja seaduserikkumiste osas.
Teema ei ole kauge ka Eestile. 2022. aastal avalikustasid rahvusvahelised väljaanded Washington Post ja The Guardian, et Eesti plaanis 2018. aastal osta Pegasuse nuhkvara ligi 30 miljoni dollari eest. Kuigi Eesti oli teinud juba suure ettemaksu, selgus peagi, et Iisraeli kaitseministeerium, kes peab heaks kiitma kõik tehnoloogia ekspordiload, piiras Eestil Pegasuse kasutamist Venemaa telefoninumbrite vastu, kartes ärritada Moskvat. Sarnasel põhjusel keelduti nuhkvara müümisest ka Ukrainale. New York Timesi hilisemate väidete kohaselt ei lubanud Iisrael Eestil lõpuks tarkvara üldse osta.
Eesti ametiasutused on olnud teema kommenteerimisel tagasihoidlikud. Kaitsepolitseiameti esindajad on rõhutanud, et asutuse meetodid on riigisaladus ning igasugune põhiõigusi riivav jälitustegevus toimub Eestis eranditult kohtu loal. Kaitseministeerium on lisanud, et nende valitsemisalas Eesti elanike järel ei luurata.
Kogu Euroopat puudutav debatt keskendub aga veelgi fundamentaalsemale küsimusele: kas riigid, mis kasutavad suletud lähtekoodiga välismaiseid luuresüsteeme, teavad, mis nende kogutud andmetega tegelikult juhtub?
Poola senati erikomisjon on varasemalt viidanud, et andmed võivad liikuda sidekanalite kaudu, mis ei ole täielikult riigi enda kontrolli all. Kuna süsteemi arhitektuuri haldab välismaine ettevõte, tõusetub teoreetiline oht, et Iisraeli luureteenistused võivad pääseda ligi Euroopa kodanike, sealhulgas poliitikute, ametnike ja ettevõtjate tundlikule suhtlusele.
Kuigi tõendeid andmete lekkimisest Iisraeli riigile pole veel avalikult esitatud, rõhutavad küberjulgeoleku eksperdid, et seda riski ei saa välistada. Iisraeli luure, eriti Mossad, on tuntud oma agressiivsete operatsioonide poolest, mis muudab Euroopa riikide sõltuvuse nende tehnoloogiast julgeolekupoliitiliselt erakordselt tundlikuks teemaks.
