Itaalia kirjanik Francesco Benedetti, kes on tuntud raamatu “Vabadus või surm! Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi ajalugu” autorina, käivitas allkirjakampaania Euroopa Parlamendi poole pöördumiseks. Petitsiooniga soovitakse, et Euroopa Liit tunnustaks ametlikult 1991. aastal välja kuulutatud Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi iseseisvust. Benedetti sõnul oli toetuse puudumine Tšetšeenia iseseisvusele lääneriikide esimene järeleandmine Vene imperialismile.
Petitsiooni algatamise põhjuseks on soov parandada ajalooline viga, mis sündis pärast Tšetšeenia iseseisvusdeklaratsiooni ignoreerimist. Benedetti sõnul on Tšetšeenia tänane olukord, kus piirkonda juhib Venemaa presidendi Vladimir Putini diktaatorlik vasall Ramzan Kadõrov, otseselt seotud lääneriikide toonase tegevusetusega. “Tänane olukord, kus Tšetšeenia on okupeeritud ja valitseb diktaator, on otsene tagajärg sellele, et Euroopa ignoreeris Tšetšeenia iseseisvuspüüdlusi,” leiab Benedetti.
Benedetti toob esile, et Euroopa riikide suutmatus toetada Tšetšeenia iseseisvust aitas kaasa Vladimir Putini võimuletõusule. Kui Tšetšeenia president Džohhar Dudajev 1991. aastal palus rahvusvahelisel üldsusel oma riigi iseseisvust tunnustada, otsustasid Euroopa riigid Tšetšeenia iseseisvuspüüdlusi mitte toetada, kartes sekkuda Venemaa “siseküsimustesse”. See viis laastava sõjani, mis lõppes tšetšeeni rahva genotsiidiga. Kuigi lääneriigid lõpuks reageerisid Tšetšeenia tragöödiale, käsitlesid nad seda kui ajutist häiringut Venemaa moderniseerimisprotsessis.
Benedetti usub, et täna, Ukraina ja Venemaa vahelise sõja taustal, on Euroopa valmis mõistma oma viga ja astuma samme Tšetšeenia iseseisvuse tunnustamiseks. Ukraina parlamendi otsus 2022. aasta oktoobris tunnustada Itškeeria Tšetšeeni Vabariiki on Benedetti sõnul samm õiges suunas. Sama võimalus avaneb nüüd ka Euroopa Parlamendil.
Petitsioonis rõhutatakse, et tunnustades Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi iseseisvust, saaks Euroopa Liit õigustada oma eksistentsi rahu ja vabaduse kaitsjana. Benedetti väidab, et kui Euroopa Liit ei tunnusta Tšetšeenia iseseisvust, jääb Lääne usaldusväärsus ja suutlikkus rahvusvahelistes küsimustes kaheldavaks.
Petitsioon on saanud toetust eelkõige nende seas, kes leiavad, et Venemaa imperialistlikud ambitsioonid ohustavad Euroopa julgeolekut ja stabiilsust. Benedetti sõnul annaks Euroopa Liidu samm Tšetšeenia tunnustamise suunas tugeva signaali teistele Venemaa poolt allutatud rahvastele, et Euroopa toetab nende iseseisvuspüüdlusi.
Lühikese ajaga on petitsiooni allkirjastanud juba üle 2500 inimese. Petitsioonile saab alla kirjutada siin.
