Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu on väljendanud sügavat rahulolematust FSC (Forest Stewardship Council) tellitud uuringu tulemuste üle, milles järeldatakse, et Eestis puuduvad põlisrahvad, kuigi siin elavad niinimetatud traditsioonilised rahvad. Vanemate Kogu saatis FSC-le juba teise märgukirja, milles nad juhivad tähelepanu, et selline järeldus ei vasta tõele ning on vastuolus nii rahvusvaheliste normide kui ka FSC enda määratlustega.
Uuringu, mille autoriks on Sven-Eerik Soosaar, eesmärk oli uurida põlisrahvaste olemasolu Eestis. Soosaar jõudis järeldusele, et Eestis ei ole põlisrahvaid, kuid siin elavad rahvad, keda võiks nimetada traditsioonilisteks rahvasteks – mõiste, mida FSC kasutab, kuid millel puudub rahvusvahelises õiguses kindel määratlus. Selline vahetegemine on aga Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu hinnangul põhjendamatu ja ei kajasta tegelikku olukorda.
Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu juht Kauksi Ülle rõhutas, et esimesel Võrokeste Kongressil 22. aprillil 2023 otsustasid võrokesed end määratleda põlisrahvana. “Palume FSC-l seda arvestada oma otsustes, mis puudutavad Eesti põlisrahvaid, ning täiendada metsamajandamise standardit ja teisi asjassepuutuvaid otsuseid nii, et nendes käsitletaks võrokesi põlisrahvana koos setodega,” seisis märgukirjas.
Vanematekogu märgib, et peamine erinevus põlisrahvaste ja traditsiooniliste rahvaste vahel FSC määratluse järgi seisneb rahva enesemääratluses. Põlisrahva puhul peaks rahvas ennast ise määratlema kui põlisrahvast, mis on vajalik põlisrahva staatuse saamiseks, samas kui traditsiooniliste rahvaste puhul sellist nõuet ei ole. Kauksi Ülle rõhutab, et võrokesed on selle enesemääratluse teinud ja see tuleks rahvusvahelises kontekstis arvesse võtta.
Lisaks FSC-le saadetud kirjadele ja märgukirjadele on Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu seisukohad ja otsused, sealhulgas otsused elukeskkonna kaitse ning mõistliku metsamajandamise põhimõtete kohta, kättesaadavad kongressi kodulehel. Nad kutsuvad FSC-d üles oma otsuseid ja tegevusi kooskõlastama Võrokeste Kongressi otsustega ning arvestama nende seisukohti.
Kauksi Ülle sõnul on tegemist küsimusega, mis puudutab mitte ainult võrokeste identiteeti ja enesemääramisõigust, vaid ka laiemalt kohalike kogukondade õigust oma keskkonna ja eluviisi kaitsele.
