Tartu observatooriumi astronoomide töö tegi võimalikuks, et hiljuti avastati maailmaruumis üks kõige massiivsemaid ja suurejoonelisemaid galaktikakogumeid, mida nimetatakse Einasto superparveks. See suur struktuur avastati rahvusvahelise teadlasrühma poolt, juhtides tähelepanu professor Jaan Einasto panusele kosmoseuurimisse. Superparve nimi on austusavaldus professor Einastole, kes tähistas 23. veebruaril oma 95. sünnipäeva.

Einasto superparv on üks maailmaruumi kõige massiivsemaid kogumeid, mis asub umbes kolme miljardi valgusaasta kaugusel Maast. Selle mass ületab umbes 26 miljoni miljardi Päikese massi ning valgusel kulub selle ühest otsast teise jõudmiseks umbes 360 miljonit aastat.

Einasto superparve avastamine on avanud uusi perspektiive kosmosestruktuuride mõistmisel ja aitab paremini mõista nende tekke tagamaid. Professor Einasto panus astronoomiasse on olnud märkimisväärne, kuid tema mõtteavaldused ulatuvad kaugemale pelgalt teaduslike avastuste piiridest.

95-aastane astrofüüsik Jaan Einasto on jaganud oma teravmeelseid vaateid mitte ainult Universumi struktuurile, vaid ka inimtsivilisatsiooni olevikule ja tulevikule. Ta hoiatab, et praegune raiskav elustiil ei ole jätkusuutlik ning rõhutab vajadust leida tasakaal loodusega, toetudes ürgsetele loodusrahvastele. Einasto väljendab muret inimkonna kasvava populatsiooni ja keskkonnakahjude pärast ning soovitab õppida loodusega tasakaalus elamise kunsti.

Einasto vaateid on kajastanud ka tema arutelud Universumi olemuse ja võimaliku lõpmatuse üle. Ta tunnistab maailmaruumi keerukust ja rõhutab füüsikaliste konstantide täpsust ning küsib nende sügava tähenduse üle. Kas see on suur juhus või jumalik etteseadmine? Einasto usub, et Universumis peitub midagi enamat kui pelgalt mateeria, ning toetab mõtet, et elu on rohkem kui lihtsalt aine, see on informatsiooni väljendus.

Einasto superparve avastus on mitte ainult astronoomiline saavutus, vaid ka meeldetuletus inimese võimest mõista Universumi suuri saladusi ja kohustusest hoida tasakaalu loodusega.