Loodus- ja loomaühendused kuulutasid 2024. aasta loomaks hariliku saarma, kelle populatsioon on pärast suuri arvukuse kõikumisi Eestis taastunud.
Veekogul elav saarmas annab tunnistust naabruskonna üsna heast ökoloogilisest seisundist, looma kadumine aga elukeskkonna halvenemisest. Hariliku saarma levila on küllaltki ulatuslik, hõlmates suuresti Euroopat ja Aasiat, kuid selle laialt levinud liigi arvukus on Läänemere piirkonnas pärast 1960. aastat tunduvalt vähenenud. Seetõttu on saarmas kantud rahvusvahelisse punasesse nimestikku ohulähedase liiginina ning alates 1975. aastast kuulub saarmas Eestis kolmanda kaitsekategooria liikide hulka. Liigi küttimine on meil keelatud.
Eestlaste ja meie sugulasrahvaste loodususundis on saarmas tuntud kui üks loomi, kelle kuju võisid nõiad võtta. Näiteks “Kalevalas” pettis Väinämöinen Toonela emandat Tuonetari, et siseneda teispoolsusse, otsides vajalikke loitse. Tuonetar lasi punuda võrgu Toonela jõe kohale, et takistada Väinämöise põgenemist. Väinämöinen aga mõistis, mis toimub, ja koostas plaani põgenemiseks, hoolimata sellest, et ta ei olnud leidnud vajalikke loitse. Muundudes saarmaks, ujus ta vastuvoolu ja libises võrgu alt läbi. Kui ta oli sellest läbi, muutis ta end väikeseks kalaks ja ujus tagasi elavate maale.
Kuna ohte liigile on palju ja tegu on hea veekogude seisundi indikaatoriga, seiratakse saarmast igal aastal.
“Liigi arvukus Eestis on olnud nii madal kui 300 isendit, kuid viimastel aastatel on selleks hinnatud ligi 2000 looma ning liik on jõudnud ka suurematele saartele,” ütles saarmaspetsialist ja Eesti Terioloogia Seltsi liige Remek Meel. “Eestis läheb saarmal praegu küllaltki hästi, kuid oma hoolimatuses võime teda siiski ohustada, mistõttu on vaja siinset asurkonda pidevalt jälgida,” lausus Meel.
Terioloogia selts kutsub saarma-aastal kõiki osalema vabatahtlikus saarmaseires, aasta looma vestlusõhtutel ning külastama fotonäitust. Saarma-aasta avatakse veebruari alguses Tallinna loomaaias. Sündmustega saab end kursis hoida, külastades portaali looduskalender.ee ja Eesti Terioloogia Seltsi Facebooki-lehte.
Aasta looma on valitud alates 2013. aastast. Koostöörühma kuuluvad MTÜ Aasta loom, Eesti Terioloogia Selts, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Jahimeeste Selts, Tallinna loomaaed, Looduskalender ja Eesti Loodusmuuseum.
