Eesti majandusanalüütik Mait Kraun on andnud märku võimalikust majanduslangusest ja deflatsiooniohust lääneriikides. Tavid AS analüütikuna tuntud Kraun esitas oma seisukohad Postimehe veergudel, hoiatades, et majandusmaastikul võib ees oodata turbulents. Krauni sõnul on selle märkideks intressikõvera pöördumine USA-s ja rahapakkumise langus nii USA kui ka euroala majandustes. Analüütik prognoosib, et majanduse aeglustumisel reageeritakse massiivse rahatrükiga, toetudes madalatele intressimääradele, ning hoiatab võlgade kasvu ja ülevõimendatud majanduse varjamise eest.
Krauni väitel on lääneriikide majandustes märgata mitmeid deflatsioonilisi protsesse, mis võivad tuua kaasa mitte ainult majanduslanguse, vaid ka tugeva hinnalanguse surve. Ta juhib tähelepanu intressikõvera pöördumisele USAs, nimetades seda majanduse juhtivaks indikaatoriks. “Intressikõver on majanduse juhtiv indikaator – see tähendab, et see on ajaloos liikunud teatud suundades alati enne majanduskasvu või langust, ennustades ette nii majandustõusu kui languse perioode,” selgitab Kraun.
Analüütik rõhutab, et intressikõvera pöördumine on toimunud nüüd sügavamalt kui viimati 1980ndatel, olles viimaste majanduslanguste eel üks selgeimaid signaale. Ta selgitab, et kui intressivahe on negatiivseks muutumise järel uuesti positiivseks tõusnud, on järgnenud majanduslangus. Praegu on intressivahe kiiresti vähenemas, jõudes oktoobri lõpuks -0,13 protsendini, mis võib viidata peatselt ootavale positiivsele pöördele.
Kraun toob esile ka rahapakkumise languse nii USAs kui ka euroalal. Tema sõnul on see märkimisväärne protsess, sest tänapäeva rahasüsteemis on raha hulga langus harv nähtus. Ta viitab erinevatele näitajatele, nagu M2 ja TMS, mis näitavad raha hulga kiiret vähenemist, tuues võrdluseks 1930ndate suure depressiooni. “Isegi raha hulga kasvu aeglustumine on viidanud majanduslangusele või nõrgale perioodile,” möönab Kraun. “Nüüd on see hoopis kiiresti kukkuma hakanud. Töötuturu ja majanduskasvu jaoks on see reeglina olnud kurjakuulutav.”
Inflatsiooni aluspõhjuseks on massiivne rahatrükk, rõhutab analüütik, kuid nüüd, mil keskpangad on oma bilanssi vähendanud ja intresse tõstnud, on käivitatud vastupidine protsess. Raha hulga langus mõjutab tema sõnul mitmeid majandussektoreid, sealhulgas panku, kelle võimekus uusi laene väljastada väheneb.
Lõpetuseks tõstab Kraun esile võlgade kasvu, mis on tema sõnul valitsuse tohutute kulutuste tulemus. Ta hoiatab, et USA majanduskasv on ülevõimendatud, kuna seda toetab suures osas võlgade kasv, mis peidab tegelikku majanduse nõrkust. Samuti osutab ta tööstussektori nõrkusele, pankrottide kasvule ning juhtivate majandusindikaatorite langusele. “Selleks, et praegust võlgadega ülevõimendatud süsteemi töös hoida, tuleks intressimäärasid juba langetama hakata,” kirjutab Kraun. “Aga nagu tavaks on saanud, keskpangad kipuvad hiljaks jääma ja proaktiivseid otsuseid ei julgeta teha.”
Kraun lõpetab mõtisklusega, et kui majandus hakkab langema, reageeritakse sellele tõenäoliselt massiivse rahatrüki ja madalate intressimäärade abil, tuues kaasa inflatsiooni teise laine. Ta prognoosib, et see võib olla sarnaselt 1970ndatele eelmisest suurem, kuna majanduse alustrendid toetavad pikaajalist inflatsiooni.
