Hiite Maja sihtasutus tunnustab tänavu kaheksat hiiesõbraliku tegu, mis on aidanud kaasa pühapaikade uurimisele, tundmisele ja hoidmisele. Tunnustuse saajate seas on eraisikutest vabatahtlikud, koolitaja ja annetaja, aga ka riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste esindajad.

Regionaalminister Madis Kallas saab tunnustuse looduslike pühapaikade kaardi ennistamise eest riigiportaalis. Maa-ametit tänatakse Looduslike pühapaikade kaardirakenduse loomise eest, Põlva valda aga tunnustatakse looduslike pühapaikade kaitse tõhustamise eest.

Tunnustuse saanud eraisikud:

• Riina Laanetu aitas 2022. aastal kaardistada Kuusalu kihelkonna rannakülade tite- ja liukive.
• Hannes Konist hoidis 2018.–2023. aastal silma peal Tõrma Hiiemäel.
• Ly Laanemets tutvustas 2001.–2023. aastal lastele Mulgimaa pühapaiku.
• Eve Randvere annetas 2021.–2023. aastal looduslike pühapaikade heaks.
• Anna-Liisa Lutsar aitas 2008.–2023. aastal hiiekaitsjaid vabatahtliku tõlgina.

Avaliku tunnustusega soovib Hiite Maja väärtustada pühapaikade hoidjaid, uurijaid ja tutvustajaid, edendada ühiskonnas hiite hoidmise head tava ning aidata kaasa pärandi ja terve elukeskkonna säilimisele.

Hiiesõbralike tegude tänukirjad antakse üle Hiie väe tunnustamise sündmusel, mis toimub 2. detsembril algusega kl 12 Tartus Vanemuise 42 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis. Sündmusel tutvustatakse ka tänavuse Hiite kuvavõistluse paremikku ja autasustatakse võitjaid ning kuulutatakse välja aasta Hiie sõber.

Hiiesõbralikud teod 2023

Riina Laanetu aitas kaardistada rannakülade tite- ja liukive

Enamik looduslikke pühapaiku on seni kaardistamata ning koos viimaste mäletajatega kaovad maastikult ka paljud tähenduslikud paigad. Seetõttu on just praegu väga oluline jõuda mäletajateni. 2022. aasta suvel oli Tsitre külavanem Riina Laanetu teejuhiks Kuusalu kihelkonna rannakülade mäletajate juurde. Tema hindamatu väärtusega kaasabil kaardistati paarkümmend tite- ja liukivi, mis hoiavad inimeste kodukohatunnet ja ühtlasi on meie looduskultuuri ilmekad näited. Soovime, et Riina Laanetu eeskuju innustab teisigi oma kodukohta paremini tundma õppima ja pühapaikade kardistamisele kaasa atama.

Hannes Konist hoidis silma peal Tõrma Hiiemäel

Meie pühapaigad on põlised looduskaitsealad, mida on ajast aega kaitsnud ja vajadusel ka varjanud kohalikud kogukonnad ja inimesed. Alati pole see olnud lihtne, sest on aegu, kui püha maa on oma kätte saanud need, kes ei hooli. Rakvere lähedal asuv Tõrma Hiiemägi on küll muinsuskaitse all, kuid viimastel aastatel on seal rüüstatud metsa, kavandatud seiklusparki ja tänavu kevadel raadatud osa Hiiemäe nõlvadest põlluks.
Kohalik talumees Hannes Konist on hoidnud pühapaigal silma peal ja teavitanud seal toimuvast korrapäraselt nii ametiasutusi kui ka Hiite Maja. Märkamine ja hoolimine on esimesed ja kõige tähtsamad sammud, mis aitavad meie pärandit hoida. Seetõttu on Hannes Konist oma tegevusega eeskujuks kõigile Eesti inimestele.

Ly Laanemets tutvustas lastele Mulgimaa pühapaiku

Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Kui me soovime, et inimesed, eriti aga tulevased maa- ja metsaomanikud, ametnikud ja poliitikud oskaksid looduslikke pühapaiku väärikalt hoida, tuleb neid põliste tarkuse osas harida juba maast-madalast. Ly Laanemets Lilli Looduskeskusest on selles osas teinud head tööd. Alates 2001. a on ta tutvustanud lastele looduslike pühapaikade traditsioone ja alates 2014. aastast viinud lapsi Mulgimaa pühapaiakdega ka vahetult tutvuma. Lisaks, Lilli Looduskeskuse eestvõttel valmisid 2020–2023 koolidele mõeldud kogumikud, mis tutvustavad Tarvastu, Helme ja Karksi kihelkonna pühapaiku. Oma tegevusega on Ly Laanemets andnud suure panuse pühapaikade-alase hariduse edendamisse ja on seega heaks eeskujuks kõigile õpetajatele.

Eve Randvere annetas looduslike pühapaikade heaks

Viimastel aastakümnetel on Eesti riik ja inimesed panustanud väga palju raha ja aega mõisate ja kirikute remontimiseks ja nendega seotud kultuuri edendamiseks. Looduslikud pühapaigad on aga jäetud vaeslapse ossa. Seetõttu on paljud hiied, pühad lätted ja kivid ikka veel kaardistamata ning on sageli ka armetus seisukorras. Seda tänuväärsem on iga annetus ja muu toetus, mis aitab pühapaikade tundmisele ja säilimisele kaasa. Eve Randvere toetas eraisikuna annetustega aastatel 2021–2023 Hiite Maja tegevust ja aitas seega kaasa looduslike pühapaikade uurimisele, tutvustamisele ja hoidmisele. Aituma aitamast!

Anna-Liisa Lutsar aitas hiiekaitsjaid vabatahtliku tõlgina

Vabatahtlikul tööl on olnud läbi aastakümnete kaalukas osa nii pühapaikade uurimisel, tutvustamisel kui ka kaitsmisel. Tänu vabatahtlikele on pühapaikade loodus- ja kultuuripärand täna paremini teadvustatud ja hoitud. Anna-Liisa Lutsar on andnud vabatahtliku tõlkijana aastatel 2008–2023 suure ja olulise panuse pühapaikade õiguskorralduse, uurimise, tutvustamise ja hoidmisega seotud tegevustesse. Tema tagasihoidlik ja pühendunud töö väärib igati avalikku tänu ja tunnustust ning on eeskujuks igale Eesti inimesele.

Madis Kallas tõi ministrina pühapaikade kaardi riigiportaali tagasi

Vastvalminud looduslike pühapaikade kaart kõrvaldati segastel asjaoludel 2018. aastal riigiportaalidest. See otsus piiras pühapaikade uurimisandmete avaldamist ning tõi kaasa mitmete kaardistatud pühapaikade rüüstamise. Keskkonnaminister Madis Kallas võttis 2023. aasta kevadel oma südameasjaks kaardirakenduse taastamise ning sama aasta sügisel, juba regionaalministrina, viis alustatu ka lõpule. Alates 2023. aasta lõpust on Looduslike pühapaikade kaart Maa-ametis taas avalikkusele kättesaadav ning aitab kaasa pühapaikade loodus- ja kultuuripärandi paremale tundmisele, uurimisele ja hoidmisele. See tegu muutis Eesti paremaks.

Maa-amet lõi looduslike pühapaikade kaardirakenduse

Kunagi aitas looduslike pühapaikade varjamine neid edukalt võõra võimu eest kaitsta. Saladuses hoitud paiku ei osanud võõrad rüüstada, omad aga teadsid ja hoidsid neid. Täna, kus meil on Eesti riik, aga omad sageli enam ei tea ja ei oska seetõttu pühapaiku hoida, on vaja need kaardile panna.
Maa-amet valmistas 2023. aastal koostöös Hiite Majaga looduslike pühapaikade kaardirakenduse ning avaldas selle geoportaalis. Valminud rakendus on meie loodus- ja kultuuripärandi uurimise, tundmise ja hoidmise jaoks olulise ja pikaajalise mõjuga, aga ka toeks piirkondlikule arengule. Tehtud töö muudab Eesti paremaks.

Põlva vald tõhustas pühapaikade hoidmist

Enamik looduslikke pühapaiku ei kuulu riikliku kaitse alla. Nende säilimise saavad tagada maaomanikud ja kohalikud omavalitsused.
Põlva vald kandis looduslikud pühapaigad koostamisel olevasse üldplaneeringusse 2029+, et tagada neile väärtuslikele paikadele parem kaitse. Samuti pöördus Põlva vald 2022. aastal Riigikohtu poole, et saada pühapaikade kaitse osas parem õigusselgus. Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium andis järgnevalt välja otsuse, mille kohaselt on looduslike pühapaikade kaitsmine igaühe kohus ning pühapaikade kui kultuuripärandi kaitse eest vastutavad võrdselt riik ja kohalikud omavalitsused.
Oma tegevusega on Põlva vald loonud eeskuju, mis aitab tagada looduslikele pühapaikadele parema kaitse nii Põlva vallas, kui ka mujal Eestis.