Alates eelmisest nädalast on taas võimalik kasutada Maa-ameti kaardirakendust, kuhu on kantud üle tuhande loodusliku pühapaiga kogu Eestist. Kaardirakendus on valminud koostöös Hiite Majaga ja aitab kõigil huvilistel leida üles oma kodukandis asuvad looduslikud pühapaigad.

Rakendus on eriti kasulik metsaomanikele, metsamajandajatele ja neile, kes tunnevad huvi looduslike pühapaikade ning Eesti kultuuripärandi vastu. Esimest korda lisati see Maa-ameti kaardikihile juba 2018. aastal, kuid vahepealsetel aastatel kadus see sealt segastel asjaoludel. Sellegipoolest oli see kättesaadav Hiite Maja kodulehel, kus Ahto Kaasiku juhitav sihtasutus seda uurimistöö käigus ka täiendas.

Looduslike pühapaikade kaardi ennistamist nõudis teiste seas Ruuben Kaalep, kelle sõnul ohustas kaardi kättesaamatus näiteks ristipuid Otepää kihelkonnas, mis enne Kaalepi sekkumist raadata plaaniti. “Küsisin selle kohta juba kevadel Riigikogu liikmena infotunnis keskkonnaminister Madis Kallaselt ja seejärel esitasin pöördumise Maa-ametile,” lausus Kaalep eelmisel kuul. “Pühapaikade kaart peab olema kõigile võimalikult kättesaadav. Muidu olemegi tänases olukorras – mina kohalikuna tundsin huvi ja märkasin projektis suurt viga, aga väga paljud ei teagi, et siin ristipuud on. Kui poleks märkajat olnud, kardan väga, et ristimets olekski raadamisele läinud.”

Looduslike pühapaikade kaardile on kantud hiiepuid ja -metsi, pühasid kive, veekogusid ja allikaid, ristipuid ning muid pühapaiku üle kogu Eesti. Mõned neist asuvad ka okupeeritud territooriumil, kuhu Maa-ameti põhikaart ei ulatu – nii võib pühapaikade kaardilt leida ka püha mäe Petseris, pühad allikad Irboskas ning Väiküla Hiiemäe teispool Narva jõge.

Suur osa Eesti pühapaiku on sellegipoolest seni kaardistamata ja erinevatel hinnangutel on neist kuni 3000 unustamise tõttu kadumas. Ohustatud on ka kaardistatud pühapaigad, kuid kaardi parem kättesaadavus aitab vältida vigu, kus teadmatuse tõttu mõni looduslik pühapaik häviks.

Pühapaikade kaardirakendusega saab tutvuda siin.