Hiljutine MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud küsitlus palus inimestel hinnata, kui oluliseks peetakse sündimuses taastetaseme saavutamist Eestis. Selle eesmärgi tähtsust pidas oluliseks 77% vastajatest, samas kui 17% arvas, et see on ebaoluline.

Sündimuse taastetase tähendab keskmiselt üle kahe lapse peres, kus keskmine lapsevanemate arv vastab laste arvule. Praegu on Eestis keskmine saadud laste arv 1,8, mis tähendab, et rahvastik kahaneb loomulikul teel ligikaudu 10% iga põlvkonnaga. Taastetaseme saavutamiseks oleks vaja keskmiselt 2,06 last peres.

Küsitluses paluti vastajatel hinnata Eesti riigi võimalikku eesmärki jõuda 2035. aastaks sündimuses taastetasemele. Enamik inimesi, 77%, pidas seda eesmärki oluliseks või väga oluliseks, samal ajal kui 17% arvas, et see on ebaoluline või pigem ebaoluline eesmärk. Erakondade toetajate seas peetakse sündimuse taastetaseme saavutamist oluliseks kõigi parlamendierakondade toetajate seas, kuid kõige enam peavad seda oluliseks Isamaa toetajad (91%), järgnevad EKRE (85%), Keskerakond (82%), Eesti 200 (79%) ja Reformierakond (77%). Vähem, 59%, peetakse seda oluliseks sotsiaaldemokraatide toetajate seas.

Lisaks sündimusele hinnati ka teisi eesmärke. Suhtelise vaesuse vähendamist 15%-ni 2035. aastaks pidas oluliseks 89% vastajatest. Üldharidusasutuste täielikku üleminekut eestikeelsele õppele 2013. aastaks peab oluliseks 77%. 2030. aastaks eelarvetasakaaluni jõudmist peab oluliseks 72%. Täielikku üleminekut taastuvatele energiaallikatele elektri ja soojuse tootmisel 2045. aastaks peab oluliseks 63%.

Küsitlusest selgus ka, et 68% vastajatest arvab, et riik peaks praegusest rohkem rahastama sündimust soodustavaid meetmeid, samas kui 24% oli vastupidisel arvamusel. Parlamendierakondade toetajate seas on suuremad erinevused. Enamus EKRE, Isamaa ja Keskerakonna toetajatest pidasid vajalikuks rohkem rahastust (vastavalt 86%, 85% ja 76%), samas kui Eesti 200, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide toetajate seas oli vastav protsent 57%, 49% ja 47%.

Küsitlus viidi läbi veebikeskkonnas 27.–28. juulini ning selles osales kokku 1000 vastajat, kes olid 18-aastased või vanemad Eesti kodanikud.