Hiljutine küsitlus näitab, et 48 protsenti Prantsusmaa elanikest toetab täielikku immigratsioonikeeldu, sealhulgas seaduslikule rändele. See tähendab, et peaaegu pooled prantslased ei soovi, et riiki siseneks ükski uus migrant. Toetus sellisele meetmele on kasvanud seitsme protsendipunkti võrra võrreldes sama küsitlusega 2021. aastal, mil null-immigratsiooni pooldas 41 protsenti.
Uuring, mille viis läbi CSA koostöös Euroopa 1, CNewsi ja Journal du Dimanche’iga, näitab märkimisväärset muutust prantslaste suhtumises. Eriti silmapaistev on noorte ja naiste kasvav toetus null-immigratsioonile. Naised on meestest märksa kriitilisemad: 53 protsenti naistest toetab immigratsiooni täielikku keeldu, samas kui meeste seas on see näitaja 44 protsenti.
Vanusegruppide lõikes on toetus kõige suurem noorte seas. 18–24-aastastest toetab null-immigratsiooni 55 protsenti. Samas vanemate elanike seas, eelkõige üle 65-aastaste hulgas, on 54 protsenti null-immigratsiooni vastu. Teistes vanusegruppides, näiteks 25–34-aastaste seas, on toetuse määr 49 protsenti, ja 50–64-aastaste hulgas ulatub see 51 protsendini.
Poliitiliste vaadetega seotud erimeelsused on samuti selged. Marine Le Peni juhitav Rahvuslik Liit on null-immigratsiooni häälekas toetaja: 82 protsenti partei toetajatest pooldab seda. Vasakparteide toetajate seas on aga enamik null-immigratsiooni vastu, tulemus ulatub 79 protsendini.
Kuigi 48 protsenti toetab selle täielikku keeldu, on 51 protsenti sellele vastu. Samas tuleb arvestada, et vastuseis null-immigratsioonile ei tähenda tingimata toetust senisele sisserändepoliitikale. Karmimad meetmed, nagu ebaseaduslike migrantide väljasaatmine või rangemad kvoodid, leiavad veelgi laiemat toetust. Teised uuringud on näidanud, et üle 70 protsendi prantslastest toetab karmimaid sisserändepiiranguid.
Prantsusmaa ühiskond seisab teelahkmel. Immigratsiooniteema on muutunud rahva seas üheks kõige polariseerivamaks küsimuseks. Poliitikas avaldub see Marine Le Peni kasvavas populaarsuses, eriti noorte seas. Samal ajal seisab Le Pen silmitsi võimaliku kriminaalasjaga, mis võib takistada tema poliitilist edu.
Küsitluse tulemused peegeldavad ühiskondlikke pingeid ja näitavad selgelt, et immigratsioonipoliitika jääb Prantsusmaal kuumaks teemaks. Edasised sammud, olgu need karmid piirangud või leebemad meetmed, kujundavad mitte ainult Prantsusmaa sisepoliitikat, vaid ka Euroopa etnilist ja demograafilist tulevikku.
