Seto kongressi vanematekogu tervitas keelenõukogu ettepanekut, et võro ja seto keel peaksid olema iseseisvate keeltena määratletud keeleseaduses. See võimaldaks soovijatel neid keeli emakeelena määratleda ka rahvastikuregistris.
Seto vanematekogu toetas Eesti keelenõukogu seisukohti ja esitas ministeeriumitele oma lisaettepanekud ning -selgitused seto ja võro keele õigusliku staatuse kohta.
Seto kongressi vanematekogu peavanem Rein Järvelill märkis, et iseseisvate keelte staatus on vajalik nende keelte prestiiži tõstmiseks, mis on oluline nende püsimiseks. Ta lisas, et keele staatus on oluline ka rahvusvahelistes väikekeelte võrgustikes osalemiseks.
Järvelill rõhutas, et keeleseaduses tuleks selgelt sätestada piirkonnakeele kasutamise võimalused tema ajaloolisel keelealal. “Keeleseadusega tuleb ühemõtteliselt sätestada, et piirkonnakeel ei ole Eestis võõrkeel,” sõnas peavanem. “Mis tähendab, et võõrkeeled on Eestis kõik keeled peale eesti keele, eesti viipekeele ja eesti piirkonnakeelte.”
Peavanem selgitas, et piirkonnakeele mõiste seadusesse lisamine ei mõjuta vene keele kasutamise võimalusi Eestis. “Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse järgi on vene rahvus Eestis vähemusrahvus ja keeleseadus sätestab täpselt vähemusrahvuse keele kasutamise võimalused,” viitas Järvelill.
“Seto ja võro keele staatuse määramine iseseisvate keeltena annab ka selge õigusliku aluse, et võimaldada rahvastikuregistris märkida emakeelena seto või võro keelt,” ütles Järvelill. Ta mainis, et viimase rahvaloenduse ajal tekitas selle võimaluse puudumine võrokeste ja setode seas tõsist protesti ja meelepaha.
Eesti keelenõukogu tegi mais ettepaneku töötada välja ettepanekud seto ja võro keelele õigusliku staatuse leidmiseks ning lisada rahvastiku- ja muudesse registritesse võro ja seto keele emakeelena valiku võimalus. Keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang saatis kaheksa ettepanekut haridus- ja teadusministeeriumile ning kultuuriministeeriumile pärast keelenõukogu kohtumist Setomaa valla ja Seto ja Võro Instituutide esindajatega.
Keelenõukogu arvates tuleks analüüsida põhjalikult lõunaeesti keelte (võro, seto) seisundit ja töötada välja ettepanekud nende õigusliku staatuse leidmiseks, samuti koostada asjakohane õiguslik, sotsiolingvistiline ja rahaline mõjuanalüüs. Lisaks tuleks registritesse lisada võro ja seto keele emakeelena valiku võimalus.
