Viis Euroopa riiki alustavad Rwandaga läbirääkimisi tagasisaatmiskeskuse rajamiseks

Saksamaa, Austria, Taani, Kreeka ja Holland alustavad Rwandaga läbirääkimisi, et rajada Aafrikasse illegaalsete immigrantide tagasisaatmiskeskus. Sinna soovitakse suunata inimesed, kelle varjupaigataotlused on Euroopa riikides lõplikult tagasi lükatud ning kellel puudub seaduslik alus Euroopasse jäämiseks, kuid kelle tagasisaatmine päritoluriiki ei ole võimalik. Taani peaminister Mette Frederiksen nimetas Viinis 16. novembril avalikustatud algatust murranguliseks sammuks ebaseadusliku sisserände tõkestamisel.

„Ma arvan, et see muudab mängureegleid ja võimaldab meil tulla toime ebaseadusliku sisserände tohutute väljakutsetega,“ ütles Frederiksen pressikonverentsil, kus osalesid ka Austria liidukantsler Christian Stocker ja teiste algatusega ühinenud riikide esindajad.

Tegemist oleks esimese Euroopa Liidu riikide ühise tagasisaatmiskeskusega väljaspool ühenduse territooriumi. Esialgu kavandatakse ligikaudu 100 inimesele mõeldud pilootprojekti, mille esimesed ümberasumised võiksid toimuda 2027. aastal. Tegemist ei ole veel lõplikult sõlmitud rahvusvahelise lepinguga: viis Euroopa riiki alustavad nüüd Rwanda valitsusega konkreetseid läbirääkimisi keskuse rajamise ja toimimise tingimuste üle.

Rwanda keskusesse saadetaks inimesed, kelle varjupaigataotlus on tagasi lükatud ning kelle suhtes on tehtud vastav tagasisaatmisotsus. Esimeses etapis keskendutakse vallalistele täiskasvanud meestele. Riigid võivad rakendada ka erinevaid valikukriteeriume. Näiteks Holland soovib keskenduda Rwanda piirkonnast pärinevatele inimestele, kelle päritoluriikidega on tagasisaatmine keeruline. Saksamaa puhul on kõne all olnud isikud, kes ei tee koostööd oma identiteedi kindlakstegemisel ning kelle päritoluriigid keelduvad oma kodanikke tagasi võtmast.

Rwandasse saabunud inimestele pakutaks kolme võimalust: nad võiksid vabatahtlikult naasta oma päritoluriiki, asuda elama Rwandasse või liikuda edasi mõnda teise riiki, kus neil on seaduslik õigus elada. Rwanda puhul lubatakse anda neile elamisluba ning võimaldada juurdepääs tööturule, haridusele, tervishoiule ja õiguskaitsesüsteemile. Kõik keskuse rajamise, inimeste ümberpaigutamise ja vastuvõtmisega seotud kulud kataksid osalevad Euroopa riigid.

Rwanda siseminister Vincent Biruta nimetas algatust võimaluseks pakkuda inimestele, kellel pole enam õigust Euroopas viibida, uut võimalust oma elu korraldamiseks.