Eelmisel nädalal läbi viidud Norstati uuring näitas, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetus on märkimisväärselt langenud. Kui augusti keskel oli nende toetus 18,3 protsenti, siis nüüd on see langenud 15,4 protsendile, jäädes endiselt kolmandale kohale Isamaa ja Reformierakonna järel.
Rahvuslikud erakonnad leiavad, et sotsiaaldemokraatide esimees, siseminister Lauri Läänemets on vastutav politseioperatsiooni eest, millega kõrvaldati Lihulasse püstitada plaanitud Eesti sõjameeste ausammas. Sotsiaaldemokraatlikku erakonda juhtiv Läänemets on seni jäänud endale kindlaks, kaitstes politsei tegevust ning nimetades ERR-ile antud intervjuus Eesti Leegioni vormi “okupatsiooni sümboolikaks”. EKRE ja ERK saadikud on teatanud plaanist Läänemetsa seetõttu umbusaldada.
Politoloog Martin Mölderi sõnul on sotsiaaldemokraatide toetuse langusele raske leida üht kindlat selgitust, kuid veel üheks põhjuseks võib olla sotsiaaldemokraatide otsus esitada Lasnamäe linnaosa vanemaks endine keskerakondlane Julianna Jurtšenko. Jurtšenko kandidatuuri esitamine Lasnamäe linnaosa vanemaks on tekitanud palju kriitikat, eelkõige eestikeelse valijaskonna seas. Mölder rõhutas, et toetus langes just eestikeelsete valijate seas, mistõttu võib Jurtšenko kandidatuur olla üks languse põhjuseid.
Ajakirjanik Kadri Paas kritiseeris teravalt Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, nimetades Julianna Jurtšenkot “eesti keele ja meele vihkajaks”. Paas kirjutas Postimehes ilmunud arvamusloos, et selline valik ei aita kuidagi kaasa eestikeelse hariduse ja kultuuri edendamisele Lasnamäel ehk piirkonnas, kus eestikeelsus on niigi surve all. Tema hinnangul ei suuda sotsiaaldemokraadid Eesti põhiseaduse preambulit austada, kui nad toetavad Jurtšenko kandidatuuri.
Julianna Jurtšenko avaldas 25. juulil Eesti Päevalehe arvamusportaalis artikli, kus ta kritiseeris eesti keelele üleminekut haridussüsteemis. Tema sõnul ei ole õpetajad süüdi, et keelt pole siiani nõutud, ja riik ei ole suutnud neid piisavalt motiveerida keelt iseseisvalt õppima. Jurtšenko väitis, et keeleeksami sooritamine ei tähenda, et inimene suudab keelt rääkida ning sundolukorras õpitakse eksamiks vajalikke teadmisi, mitte mitmekülgset keeleoskust.
Paasi sõnul näitavad need seisukohad, et Jurtšenko ei toeta piisavalt eesti keele väärtustamist ning selline hoiak on tema hinnangul vastuolus Eesti riigi põhiseadusega. Paas nimetas Jurtšenkot isegi “Kremli käpikuks”, leides, et tema seisukohad on kahjulikud Eesti keele ja kultuuri säilitamisele.
Sotsiaaldemokraatide otsus tuua üle endine Keskerakonna liige Jurtšenko on osa laiemast trendist, kus sotsid on mitmel korral ostnud üle venemeelsuses kahtlustatavaid poliitikuid. Enne Jurtšenkot liitus erakonnaga ka Vladimir Svet, kellel oli raskusi Krimmi küsimuses selge positsiooni võtmisega.
Kuna toetus on langenud just eestikeelse valijaskonna seas, võib see viidata sellele, et sotsiaaldemokraadid ei ole suutnud oma põhilistele valijatele piisavalt selgitada Jurtšenko kandidatuuri ja tema seisukohti. Erakonna esimees Lauri Läänemets on küll toetanud Jurtšenko kandidatuuri, kuid selle mõju erakonna üldisele populaarsusele on selgelt negatiivne.
