Kolmapäeval, Soome iseseisvuspäeval toimus Helsingi kesklinnas traditsiooniline rahvuslaste tõrvikurongkäik, et avaldada austust oma maa vabaduse eest võidelnutele. Soome iseseisvuspäeva tõrvikurongkäigule on igal aastal takistusi püüdnud teha vasakpoolsed meeleavaldajad, kes ei soovi rahvuslaste rongkäiku Helsingis näha. Sel aastal seadsid vastuprotestijad oma meeleavalduse otse tõrvikurongkäigu marsruudile ning politsei pidi nad sealt rongkäigu ajaks eemaldama, et tõrvikurongkäik saaks rahulikult toimuda. Soome politsei vahistas iseseisvuspäeval 68 meeleavaldajat.
Tõrvikurongkäik on olnud Soome iseseisvuspäeva traditsiooniline sündmus alates 2014. aastast. Sellest ajast peale on see muutunud iga-aastaseks tähistamiseks, mis toob kokku sadu inimesi üle kogu Soome. Tõrvikurongkäik on saanud sümboliks, mis ühendab Soome inimesi ühise eesmärgi nimel – austada ja mälestada neid, kes on ennast ohverdanud riigi iseseisvuse nimel.
Helsingis toimuv rahvarohke üritus toob osalejad tänavatele, kandes traditsioonilisi tõrvikuid ja Soome rahvuslippe. See päev ei ole mitte ainult oluline osa Soome ajaloost, vaid ka sümbol, mis kõneleb ühtsustundest, isamaalisusest ja austusest nende vastu, kes on võidelnud vabaduse nimel.
Tõrvikurongkäigul peetakse kõnesid, rõhutades vabaduse, rahvusühtsuse ja kodumaa armastust. Meeleolu on pidulik ja austav, kuna mälestatakse Soome iseseisvuse nimel langenud kangelasi. Osalejad seisavad vaikides mälestusminutites, väljendades sel viisil oma tugevat ühtekuuluvustunnet oma rahvusriigiga.
Sel aastal osales tõrvikurongkäigus vähemalt 500 inimest, tõestades sündmuse jätkuvat populaarsust ja tähtsust Soome ühiskonnas. Osalejate seas leidus mitmeid põlvkondi – nii noori kui vanu, ka lastega peresid, kes ühinesid, et ühiselt tähistada Soome iseseisvuspäeva, austades ja mälestades esivanemaid.
Tõrvikurongkäigu tähtsust rõhutab ka asjaolu, et 2014. aastal alguse saanud traditsioon inspireeriti Eesti ja Läti sarnastest üritustest. See näitab, kuidas sellised sündmused võivad ületada riigipiire, luues sidemeid ja ühist arusaama iseseisvuse tähtsusest.
Kuid tänavune sündmus ei kulgenud ilma probleemideta. Vasakpoolne grupp, kes kutsub end “Soome ilma natsideta”, plaanis vastuprotesti ja üritas sellega rahvuslaste tõrvikurongkäiku segada. Politsei sekkus olukorda, kuna vastandlike rühmituste vahel ähvardas tekkida konflikt. Politsei otsustas kiiresti ja professionaalselt sekkuda, tagades nii tõrvikurongkäigu sujuva kulgemise ja avaliku turvalisuse.
Iseseisvuspäeva sündmuste käigus pidas politsei kinni 68 inimest, kes olid valdavalt seotud meeleavaldusega “Soome ilma natsideta”. Vahistamised toimusid mitmes kohas, sealhulgas Helsingi raudteejaamas ja Töölöntoril.
Tõrvikurongkäik jätkus siiski traditsioonilisel viisil, tuues kokku inimesed, kes soovivad ühiselt tähistada Soome iseseisvuspäeva, austada ja mälestada nende eelkäijaid. Sündmus on heaks näiteks sellest, kuidas traditsioonid võivad ühendada ühiskonda ja tugevdada ühtsustunnet, kuigi mõnikord võivad need tuua kaasa vastuolusid, mida tuleb tarkuse ja tasakaalukusega lahendada.
