Ööl vastu laupäeva puhkes Tallinnas Lasnamäel Betooni tänaval tulekahju kaitsetööstusettevõtte Milrem Roboticsi kasutuses olnud hoones. Esialgsetel andmetel oli tegemist süütamisega. Eesti võimud kontrollivad muu hulgas versiooni, et põleng võis olla Venemaa korraldatud sabotaaž.

Kohaliku elaniku tähelepanu äratas laupäeval Milrem Roboticsi hoone juures kahtlane tegevus ning ta teavitas sellest häirekeskust. Põlengu tekitatud kahju suurus on veel selgitamisel.

Kuriteos kahtlustatavad on juba tuvastatud ning prokuratuur taotles nende vahistamist. Asjaolusid selgitavad Põhja prefektuur ja kaitsepolitseiamet ning kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur.

Riigi peaprokurör Astrid Asi ütles, et juhtumi uurimiseks on algatatud kriminaalmenetlus ning kaitsepolitsei ja Põhja prefektuuri kogutud tõendite põhjal on kuriteos kahtlustatavad tuvastatud. „Hetkel on uurimine algusfaasis ning võimalikke motiive alles kontrollitakse, sealhulgas kas tegemist võis olla sabotaažikatsega,“ ütles Asi.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Marta Tuul ütles ERR-ile, et teadaolevalt on kahtlustatavad Lätis elavad isikud. „See juhtum on kaitsepolitsei huviorbiidis seetõttu, et tegemist on kaitsetööstusettevõttega. Kriitiline taristu, kaitsetööstusettevõtted ja elutähtsa teenuse osutajad on kõik kaitsepolitsei erilise tähelepanu all,“ ütles Tuul.

Eriti oluliseks muudab juhtumi asjaolu, et Euroopa riikides on viimase kuu jooksul sagenenud sabotaaži- ja muude rünnakute juhtumid. Venemaa juhtkond ei varja enam eesmärki kahjustada lääneriikide võimet Ukrainat toetada ning üha sagedamaks muutuvaid juhtumeid ei saa enam käsitleda üksnes ebamäärase „hübriidsõjana“. Eesti vastu on Venemaa toime pannud mitmeid sabotaažiakte varemgi, viimati rünnati eelmise aasta lõpus GRU ülesandel Sinimägede memoriaali.

Peaminister Kristen Michal kinnitas, et riik võtab sabotaaživõimalust tõsiselt. „Uurimine peab nüüd välja selgitama, miks see tegu toime pandi. Kontrollitakse versiooni, et tegemist võis olla sabotaažiga ning et süütamise taga on Venemaa. Riik võtab seda võimalust tõsiselt ja tegutseb vastavalt,“ ütles Michal.

„Kui teo eesmärk oli Eestit hirmutada, inimesi omavahel tülli ajada või panna Eestit Ukraina toetamisest loobuma, siis see ei õnnestu,“ ütles peaminister.