Ajaloolise ilukirjanduse valdkonda on lisandunud uus teos – Mariann Rückenbergi „Nõiatütre legend. Sookrati ja Hendrick von Tisenhuseni lugu“, mis viib lugeja 17. sajandi alguse Eesti- ja Liivimaale. Raamat käsitleb ajaloolisi sündmusi, mida eesti kirjanduses seni ilukirjanduslikult kajastatud ei ole, pakkudes sissevaadet nii toonasesse ühiskonda kui ka isiklike valikute keerukusse.
Romaan keskendub 1625. aasta sündmustele, mil Rootsi ja Poola väed võitlesid Eesti- ja Liivimaa pärast. Üks olulisemaid hetki oli Tartu vallutamine Rootsi kuninga Gustav II Adolfi juhtimisel, mis sai oluliseks verstapostiks regiooni edasises arengus. Raamatus on esindatud mitmed ajaloolised tegelased, sealhulgas Rootsi väepealikud Jakob De la Gardie, Gustav Horn ja Herman Wrangell.
Teose keskmes on eesti pärisorjast neiu Kreti ja kura päritolu saksa-rootsi sõjamehe Hendrick von Tisenhuseni keelatud armastus. Nende lugu avab varauusaegse Eesti ühiskondlikke pingeid, kus seisuslikud ja rahvuslikud piirid määrasid inimeste saatuse. Romaan toob esile ka talupoegade ja mõisnike vahelised suhted ning kirjeldab toonast eluolu nii külades kui ka mõisates.
Lisaks käsitleb teos sügavamalt nõiaprotsesside ajalugu Eestis. Nõidade põletamine ja süüdistamine mustas maagias oli 17. sajandil Euroopas levinud nähtus ning ka Eestis leidis aset mitmeid dokumenteeritud juhtumeid. Raamat uurib, kuidas ebausk ja hirm mõjutasid toonast ühiskonda ning milliseid tagajärgi see üksikisikutele kaasa tõi.
Üks romaani eripärasid on 17. sajandi keelekeskkonna tõetruu kujutamine. Dialoogides on kasutatud rootsi, poola ja saksa keelt, et anda edasi ajastu keelelist mitmekesisust ning erinevate rahvaste omavahelist suhtlemist. Samuti on autor püüdnud taaselustada kura keelt, mis oli 17. sajandil veel elav, kuid hiljem välja surnud.
Rückenberg on loonud oma nägemuse toonase eesti murdekeele kohta, püüdes rekonstrueerida selle võimalikku kõnepruuki ja mõisa- ning külaelanike keelelisi eripärasid. Keeleline autentsus lisab teosele ajaloolist sügavust ja aitab lugejal paremini mõista ajastu olustikku.
Mariann Rückenberg (sündinud 1988) on varem avaldanud kaks romaani – „Hull suvi“ (2018) ja „Hull elu“ (2021). Ta on sündinud ja kasvanud Mustamäel ning kirjutas juba noorena detailirohkeid lühijutte. 2012. aastal omandas ta Tallinna Ülikoolis bakalaureusekraadi sotsioloogias ning 2023. aastal magistrikraadi, mille raames uuris 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse eesti naissoost õpetajate tööd.
Romaani kirjutamiseks tegi autor põhjaliku uurimistöö, süvenedes ajaloolistesse allikatesse ja rekonstrueerides ajastu sündmusi. Tema taust sotsioloogias ja ajaloos on andnud talle oskuse vaadelda ühiskondlikke protsesse ning tuua need elavalt esile ka ilukirjanduses.
Raamat sai valmimisele hoogu läbi Hooandja platvormi, kus enam kui 130 inimest panustas selle ilmumisse.
Ajalooõpetajad on samuti raamatu vastu huvi tundnud. Näiteks ajalooõpetaja Karin Ahven on kasutanud teose lõike koolitundides, et anda õpilastele aimu 17. sajandi ühiskondlikest suhetest ja ebausu mõjust.
