Kaitseministeeriumi tellitud iga-aastase arvamusuuringu tulemused näitasid, et 81 protsenti Eesti elanikkonnast toetab võõrriigi rünnaku puhul relvastatud vastupanu osutamist. Seejuures on 61 protsenti küsitletutest valmis ka ise kaitsetegevuses osalema.
2024. aastal pidas relvastatud vastupanu osutamist rünnaku puhul kindlasti või pigem vajalikuks 81 protsenti Eesti elanikkonnast. See tulemus on samasugune kui 2022. aasta kevadel, selgus kaitseministeeriumi tellitud uuringust.
Ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses kindlasti või pigem osalema 61 protsenti elanikkonnast. Võrreldes eelneva aastaga siinkohal samuti märkimisväärseid muutusi ei toimunud.
Kui Eestile tungitaks kallale, siis 12 protsenti elanikest osaleks kõige tõenäolisemalt sõjalises kaitsetegevuses, 22 protsenti osaleks sõjalises kaitsetegevuses abistavalt, 26 protsenti osaleks mittesõjalises kaitsetegevuses, 12 protsenti ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääks Eestisse ning 20 protsenti püüaks Eestist lahkuda. 9 protsenti eestimaalastest ei oska oma käitumist sellises olukorras prognoosida.
“Need on väga head näitajad, arvestades, et kaitseväe sõjaaja kooseis on ligi 44 000 inimest, mis on 6 protsenti Eesti töötajaskonnast,” kommenteeris uuringut tutvustanud kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Susan Lilleväli.
Lilleväli märkis, et sõjalisse kaitsesse on tegelikult nõus panustama rohkem inimesi kui täna kiirreageerimisstruktuuris kohti on.
“Toon juurde võrdluse, milline on see sama hoiak reservväelastel ehk meie põhijõul. Need, kes käivad väljaõppel ja vajadusel ka rindele lähevad. Selleaastase Kevadtormi õppuse käigus viidi läbi nende hulgas küsitlus. Nendest 89 protsenti tuli õppusele väga heal meelel ja valmidusest oma kohust täita,” lisas Lilleväli.
Lilleväli sõnas, et reservväelaste hulgas on valmis 94 protsenti relvastatud vastupanu osutama. “Ehk need inimesed, kes meie põhijõud on, kes reaalset sõjalist kaitset peavad läbi viima, on selleks kõrgelt motiveeritud ja nende valmidus on kõrge,” lausus Lilleväli.
Uuring näitas ka, et toetus relvastatud vastupanule on aasta jooksul kõige enam kasvanud 15–19-aastaste hulgas, kasvades selles vanusegrupis 68 protsendilt 84 protsendini.
Samuti on toetus relvastatud vastupanule kasvanud Ida-Virumaal – 73 protsendilt 82 protsendini.
Ajateenistust peab vajalikuks 87 protsenti eestimaalastest ning üle poole elanikest suhtub ajateenistuse kohustusest kõrvalehoidjatesse taunivalt.
“Kohustuslikku ajateenistust peetakse endiselt väga oluliseks. 87 protsenti elanikkonnast seda toetab ja see on võrreldes eelnevate aastatega tõusnud. Huvitav fakt seejuures on see, et see on tõusnud 15–19-aastaste vastajate hulgas, kes on ise need, kes on üsnapea ajateenistusse suundumas,” rääkis Lilleväli.
Lilleväli mainis, et murettekitav on, et vaid 55 protsenti elanikkonnast suhtub ajateenistusest kõrvalehoidjatesse taunivalt. “Seda siiski veel peetakse tegevuseks, mille puhul mõistmine on olemas, vaatamata sellele, et kohustuslikku ajateenistust ülikõrgete numbritega toetatakse,” ütles Lilleväli.
Harjutusalade laiendamise suhtes on positiivselt meelestatud 56 protsenti küsitlusele vastanutest. Balti kaitsevööndi rajamisse suhtub hästi 70 protsenti vastanutest.
Positiivselt ollakse meelestatud ka reservväelaste õppekogunemistele kutsumise (79 protsenti) ning liitlaste Eesti õhuruumis toimuvate lennuharjutuste ja ülelendude osas (76 protsenti).
Lilleväli märkis, et sel aastal toimunud Kevadtormile tuli kohale ligi 70 protsenti Kevadtormile kutsutud reservväelastest. “Mis on ka oluliselt kõrgem protsent kui eelmise aasta Kevadtormil.”
Toetus Eesti NATO-sse kuulumisele püsib jätkuvalt kõrge – 80 protsenti.
15–19-aastaste vastajate seas toetab NATO-sse kuulumist 94 protsenti ning esmakordselt alates avaliku arvamuse uuringute läbiviimisest pole selles vanusegrupi vastajate seas kedagi, kes ei toeta Eesti kuulumist NATO-sse.
Eestlaste ja muust rahvusest elanikkonna seisukohad erinevad kohati, kuid vahe on väikseim toetavas suhtumises elukutselistesse kaitseväelastesse, ajateenistuse vajalikkusesse ja sõjalises kaitsetegevuses osalemisesse, märkis kaitseministeerium.
“Suurimad erinevused rahvusgruppide vahel on Eesti NATO-sse kuulumise ja NATO liitlasvägede kohaloleku osas. Samas on viimase aasta jooksul muust rahvusest elanike seas kasvanud toetus kaitseväe vormi kandmisele avalikes kohtades ja üritustel ning toetav suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse (74 protsendilt 77 protsendini),” teatas ministeerium.
Küsitluse viis kaitseministeeriumi tellimusel 2024. aasta märtsis ja aprilli alguses läbi Eesti Uuringukeskus OÜ. Uuringus osalesid 15 kuni 74aastased Eesti alalised elanikud, valimi suurus oli 1200.
Kaitseministeerium on tellinud regulaarset avaliku arvamuse uuringut alates 2000. aastast.
