Sihtasutus Liberaalne Kodanik (SALK) ja Rohetiiger uurisid ulatusliku küsitluse ja fookusgruppide kaudu, kuidas suhtuvad Eesti inimesed roheteemadesse, keskkonnahoidu ja energia­poliitikasse. Tulemused näitavad, et eestlased väärtustavad eelkõige oma kodumaa looduse hoidmist ning mõistlikku ja läbipaistvat keskkonnapoliitikat, samas kui globaalsed kliimakampaaniad jäävad paljudele kaugeks.

Uuringu korraldanud politoloog Tõnis Leht märkis Delfi Roheportaalis, et Eesti inimesed soovivad mõtestatud ja arusaadavaid põhjendusi keskkonnamuudatustele: „Kui nad saavad aru, miks midagi tehakse ja kuidas see on kasulik, siis nad tulevad kaasa.“ Tema sõnul ei ole inimesed roheteemade suhtes ükskõiksed, kuid nad eelistavad ratsionaalset ja kohalikku lähenemist.

Fookusgruppides ja küsitlustes ilmnes, et eestlased peavad end jätkuvalt metsarahvaks. Eesti looduse üldist seisundit hinnati heaks, kuid peamise murekohana tõsteti esile liigset metsa raiumist ja toorme ekspordi ülemäärast osakaalu. Osalejad rõhutasid, et puitu tuleks väärindada targemalt ja kohapeal, säilitades samas metsade elujõulisuse ning töökohtade olemasolu maapiirkondades.

Samas peeti metsandust oluliseks majandusharuks, mis aitab tagada kohaliku elujõulisuse ja põlvkondliku järjepidevuse.

Kliimateemades valitses üldine arusaam, et kliima muutub, kuid paljud osalejad ei pea Eestit globaalselt oluliseks mõjutajaks. Seetõttu leiti, et riigi tähelepanu tuleks suunata kohalike keskkonnaprobleemide lahendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele.

Vanuserühmade lõikes erinesid seisukohad: nooremad linnainimesed soovisid aktiivsemat riiklikku sekkumist, vanemad ja maainimesed rõhutasid praktilist mõtlemist ja ettevaatlikku üleminekut uutele tehnoloogiatele.

Energia teema tekitas kõige elavamaid arutelusid. Uuringu järgi on eestlaste peamine ootus, et elekter oleks alati tagatud, sõltumata energiaallikast. Toetatakse taastuvenergia kasutuselevõttu, kuid rõhutatakse, et fossiilkütuste jaamade sulgemine enne toimivate alternatiivide olemasolu ei oleks mõistlik.

Tuuleparkide rajamine jagas arvamusi. Linnainimesed hindasid tuulikuid pigem positiivselt, samas kui maapiirkondade elanikud väljendasid muret võimalike tervise- ja keskkonnamõjude üle. Ühiselt leiti, et tuuleparke tuleks rajada endistele tööstusaladele, mitte elamupiirkondade lähedusse.

Leht nentis, et skeptikuid on keeruline ümber veenda, kuid läbipaistev selgitustöö ja aus suhtlus aitavad luua usaldust.

Jäätmekäitluse ja tarbimisharjumuste osas toetasid uuringus osalejad sorteerimise põhimõtet ning leidsid, et rahaline motiveerimine on õiglane viis keskkonnasõbraliku käitumise soodustamiseks. Samuti toodi esile taaskasutus, parandamine ja vastupidavamate toodete tootmine kui olulised sammud loodushoiu suunas.

Enamik vastanuid pidas end keskkonnateadlikuks, kuid soovis, et poliitilised otsused oleksid arusaadavad, kohalikul kogemusel põhinevad ja mitte pealesurutud väliste kampaaniate kaudu.