ÜRO haridus- ja kultuuriorganisatsioon UNESCO lisas reedel kolm Kambodža punaste khmeeride režiimiga seotud paika maailmapärandi nimistusse, andes ühemõttelise signaali: kommunistliku terrori mälestus väärib ülemaailmset tunnustust ja jäädvustamist samamoodi nagu teiste režiimide kuriteod.
UNESCO nimekirja kanti Phnom Penhis asuv Tuol Slengi genotsiidimuuseum (endine vangla S-21), Choeung Eki tapaväli ja üks teine kinnipidamiskoht. Need kohad olid Pol Poti juhitud totalitaarse režiimi peamised surmalaagrid, kus vahemikus 1975–1979 hukkus või suri nälja ja sunnitöö tagajärjel hinnanguliselt kuni kaks miljonit inimest – umbes veerand kogu Kambodža elanikkonnast.
„See on meie ühise mälu maastik Kambodžas,“ ütles genotsiidi üle elanud uurija ja Kambodža Dokumenteerimiskeskuse direktor Youk Chhang. Tema sõnul aitab UNESCO tunnustus muuta punaste khmeeride režiimi õpetamise tõhusamaks ja asjakohasemaks, eriti nooremate põlvkondade seas.
Punased khmeerid olid maoistlik geriljaliikumine, mis tõusis võimule sooviga luua Kambodžasse äärmuslik agraarkommunistlik ühiskond. Linnad tühjendati, rahvastik aeti sundkäikudega maapiirkondadesse ja hakati taaskehtestama eluviisi, mis meenutas 11. sajandit. Hävitati raamatukogud, koolid ja templid, keelati Lääne meditsiin. Eriti sihikul olid haritlased – isegi prillide kandmine võis tähendada surma.
Terrorirežiimi ideoloogilised allikad ulatuvad sügavale marksismi-leninismi ajalukku. Pol Pot sai hariduse Prantsusmaal, kus teda mõjutasid kommunistliku partei õpetused, Jean-Paul Sartre’i eksistentsiaalne sotsialism ning marksismi-leninismi autoritaarne tõlgendus, eriti Stalini ja Mao Zedongi poolt. Stalinistlik mõtteviis, mis õigustas parteivastaste füüsilist likvideerimist, inspireeris otseselt Pol Poti puhastusoperatsioone ja rahvavaenlaste massihävitust.
Ülemaailmselt on Kambodža genotsiid saanud vähe tähelepanu, kuid UNESCO otsus võib tähistada pööret. Tuol Slengi vangla, kus piinati vähemalt 15 000 inimest, oli oma olemuselt kommunistlik surmalaager. Choeung Eki „tapaväljal“ hukati öösiti tuhandeid. Need paigad on nüüd saanud maailma kultuurimälu osaks.
Ometi jäi enamik punaste khmeeride kõrgematest liidritest karistuseta. Pol Pot suri 1998. aastal vangistamata, paljud tema käsilased ei jõudnud kunagi kohtu ette. Sarnaselt NKVD massimõrvadega hukati Kambodža surmalaagrites pea kõik vangid, ilma et neid oleks kasutatud isegi diplomaatilise läbirääkimise vahendina.
UNESCO otsus asetab punaste khmeeride kuriteod väärikalt samale tasemele teiste XX sajandi massiterrori vormidega. Ei tasu unustada, et kommunistlikud režiimid – olgu see Nõukogude Liidus, Hiinas või Kambodžas – põhjustasid sadu miljoneid ohvreid.
