Gunnar Reinapu, Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna juht, võtab Maalehes sõna Eesti metsade tuleviku teemal, väljendades veendumust, et on aeg leevendada majandamise mõjusid metsadele. Reinapu tõstab esile metsade tähtsust eestlaste jaoks, mis on sügavalt juurdunud kohalikus kultuuris. Mitmeliigilise metsamajandamise pooldajana toob Reinapu välja, et monokultuursete metsade aeg hakkab läbi saama. Ta toob ühtlasi välja, et suurem tähelepanu elurikkusele ei pruugi metsaomaniku tulusid vähendada.
Üraskikahjustuste laialdane levik on Reinapu sõnul üks neid aspekte, mis puudutab kõiki metsaomanikke valusalt. Tema sõnul tuleb juba praegu mõelda, millised kooslused, puuliigid ning ka majandamisvõtted sobituvad muutuvasse pilti. “Monokultuursete metsade aeg hakkab ümber saama ning elurikkuse suurendamiseks oleks lisaks uutele liikidele metsa tarvis erinevaid struktuure ja mikroelupaiku,” rõhutab Reinapu, vihjates, et just kuuse monokultuuride istutamine võis võimaldada kuuse-kooreüraski nii laia levikut.
Eriti kerge saak on üraski jaoks põuast vaevatud puud ja viimaste aastate põuased suved ongi üraskirüüstele kaasa aidanud. Ent metsakasvatajad pole sellest õppinud. “Mullu istutati erametsadesse küll rekordiline kogus uusi puid – 18 miljonit –, kuid põhiliselt ikka kuuske (10 mln), mändi (4 mln) ja kaske (3 mln),” toob Reinapu välja. Tema sõnul tuleb teha targemaid valikuid, arvestades metsa elukaare algust ja kasvukohatüüpi.
“Kui tahta alust panna tulevikumetsale, mis oleks vastupidav nii tuultele, põudadele kui metsakahjustajatele ning oleks võimalikult tuulekindel, siis on parim lahendus just mitmeliigiline mets, kus on nii okaspuid, kuid sekka ka lehtpuid,” kinnitab Reinapu. Ta peab oluliseks eraldi tähelepanu pööramist elurikkusele. “Metsas elurikkuse saavutamiseks ei pea tulus kaotama, kui teha õigeid valikuid,” lausub ta.
Elurikkuse suurendamiseks peab metsades olema erinevaid struktuure ja mikroelupaiku, nagu eri vanuses ja erineva kõrgusega puud, põõsad, surnud puud ja lamapuit. Reinapu rõhutab, et selliste metsade kujundamiseks on vaja mõtteviisi muutust, teadlikkust ja metsaomanike tahet.
Artiklis käsitletakse ka säilikpuude gruppide tähtsust, mida Reinapu peab oluliseks juba metsa elukaare alguses rajada. Säilikpuude grupid võivad olla olulised erinevate liikide ellujäämiseks ja elurikkuse säilitamiseks. Asukohavalikul on samuti suur tähtsus, et säilikpuud ei satuks tulevaste raiete alla.
Gunnar Reinapu lõpetab artikli kutsungiga alustada juba praegu muutusi metsamajandamises. Ta rõhutab, et metsanduses ei selgu tõde kohe, vaid tulemusi näeme alles aastakümnete pärast, seega on oluline hakata juba nüüd kohanema muutuvate tingimustega ja tegema valikuid, mis tagavad tulevastele põlvedele vastupidavad, mitmekesised ja väärtuslikud metsad.
