Riigikogu valis kolmapäeval järgmiseks Vabariigi Presidendiks õiguskantsler Ülle Madise, kes kogus salajasel hääletusel 71 poolthäält. Presidendiks valimiseks oli vaja vähemalt 68 Riigikogu liikme toetust. Hääletusel osales 78 saadikut, seitse sedelit jäeti märgistamata ning ükski sedel ei olnud kehtetu.
Madise kandidatuuri esitasid 75 Riigikogu liiget Reformierakonnast, Eesti 200-st, Isamaast, Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ning fraktsioonidesse mittekuuluvate saadikute seast. Uus riigipea annab ametivande 12. oktoobril Riigikogu ees.
51-aastane Tartus sündinud Ülle Madise on hariduselt õigusteadlane. Ta on töötanud justiitsministeeriumis, Riigikogu põhiseaduskomisjonis, riigikontrolörina ning presidendi õigusnõunikuna. Alates 2015. aastast on ta õiguskantsler ning 2021. aasta lõpus valiti ta sellele ametikohale tagasi teiseks ametiajaks. Madise abikaasa Lauri Madise töötab Euroopa Liidu kohtus kohtunikuna Luksemburgis ning tema isa Tõnu Anton on endine poliitik ja riigikohtunik.
Enne valituks osutumist peetud kõnes rõhutas Madise Eesti inimeste, keele ja kultuuri tähtsust ning vajadust hoida riiki kohana, kus oleks hea elada ja oma elu üles ehitada. „Eesti suurim varandus on siinsed inimesed. Peame tegema kõik võimaliku, et eesti keele ja kultuuri kandjaid oleks palju,“ ütles ta. Madise sõnul peab Eesti olema „parim koht elamiseks, laste kasvatamiseks ja vanaks saamiseks; leiutamiseks ja luuletamiseks; teaduse ja äri tegemiseks“.
Ta rõhutas ka usalduse tähtsust ühiskonnas ning hoiatas liigsete riiklike ettekirjutuste eest. „Ärgem tahtkem, et keegi ülevalt annab elamise, mõtlemise ja tundmise kohustusliku retsepti,“ lausus Madise. Tema sõnul tuleks usaldada õpetajaid, arste, teadlasi, ajakirjanikke, politseinikke, ettevõtjaid, maa- ja linnainimesi ning lõpuks ka üksteist.
„Väikeriik on nagu tippsportlane või suur kunstnik, kes ei ole kunagi tüüpprojekt, vaid alati rätsepatöö,“ ütles Madise. Tema hinnangul on Eesti juhtimine ligi 200 riigi ja enam kui kaheksa miljardi inimese konkurentsis „üks vägev eesmärk“.
Kõne lõpus ütles Madise, et mõistab uue ametiga kaasnevat vastutust: „Ma tunnen austust ja aukartust. Ma tunnen vastutust meie inimeste ees. Ma tunnen vastutust Eesti ees.“ Ta avaldas veendumust, et Eesti saab üheskoos muuta „suuremaks, õnnelikumaks ja tugevamaks“.
Presidendivalimisega samal ajal toimus Riigikogu ees EKRE korraldatud pikett, millega nõuti presidendi otsevalimiste kehtestamist. EKRE teatel ei ole praeguses süsteemis tegemist rahva otsese valikuga, vaid erakondade vahelise kokkuleppega, mille tulemus vormistatakse hiljem parlamendis.
Piketil osalejad skandeerisid „Eesti eest!“ ning kandsid plakateid tekstidega „Presidendi peab saama valida rahvas“ ja „Eesti väärib paremat valitsust“. EKRE fraktsioon ei osalenud presidendi valimisel Riigikogu saalis, sest erakond toetas omaenda kandidaati Mart Helmet. EKRE seisukoht on, et presidendi otsevalimine annaks riigipeale tugevama rahva mandaadi ning vähendaks sõltuvust parlamendierakondade kokkulepetest.
Riigikogu liikmete kohalolek erakorralise istungi alguses oli 89 ning puudus 12 saadikut. Hääletusel ei osalenud Reformierakonna liige Vilja Toomast, kes viibis Prantsusmaal tütre pulmas, ega sotsiaaldemokraat Jaak Aab, kelle lennuplaan muutus. Lisaks puudusid istungi alguses saalist mitmed EKRE saadikud.
Keskerakonna fraktsiooni seitse liiget olid enne hääletust teatanud, et lähevad küll saali, kuid hääletussedelit välja ei võta. See aitas kujundada ka valimistulemust, kus 71 poolthäält oli Madisele piisav, et valimine lõppeks juba Riigikogus.
Ülle Madise ametiaeg algab 12. oktoobril. Tema ees seisab ühelt poolt põhiseaduslik ülesanne olla riigipea, teisalt aga vajadus kehastada ametis kõigi Eesti inimeste jaoks tasakaalu, mida ta oma valimiskõneski rõhutas. Samas ei ole vaidlus, kas Eesti riigipea mandaat peaks tulema Riigikogult või otse rahvalt, kuhugi kadunud.
