Eestis on meretuuleparkide arendamisega seotud probleemid jõudnud uude murettekitavasse etappi, kuna kliimaministeeriumi hiljutised otsused näitavad oluliste keskkonnakaitse eesmärkide tagaplaanile jäämist. Looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt plaanitakse küll tagada 30% riiklik kaitse maismaal, kuid mereala on jäetud sellest eesmärgist välja. See otsus on tekitanud tugevat kriitikat looduskaitsjate seas, kes näevad selles otsest vastuolu Läänemere keskkonnakaitse vajadustega.
Ornitoloog Andrus Kuus juhib Postimehe veergudel tähelepanu, et Läänemeri on endiselt halvas seisus, nagu kinnitab ka hiljutine Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOMi) aruanne. “Meie merealal sulgib, peatub läbirändel ja talvitab suur hulk veelinde, näiteks sukelparte, kaure jt. Mitmed nendest kuuluvad rahvusvaheliselt ohustatud liikide hulka,” kirjutab Kuus, kes tegeleb Eesti Ornitoloogiaühingus merelindudega ning samuti linnukaitse üldküsimustega. Näiteks peatub Eesti vetes suur osa rahvusvaheliselt kaitstavate veelindude populatsioonidest, sealhulgas merivardid, aulid ja kirjuhahad.
Meretuuleparkide rajamine võib põhjustada lindude peatumisalade hülgamist, suurendada kokkupõrgetest tingitud suremust ning tekitada barjääriefekti, mis muudab lindude rändeteed keerulisemaks ja energiamahukamaks. “Kahjuks on inimkonnale omane, et võimaliku majandusliku kasu korral unustatakse kõik muu ja ei suudeta piiri pidada. Ettevõtjate suure majandushuvi eelistamine võib käesoleval juhul ohustada mitte ainult Eesti loodust, vaid ka mõnede liikide käekäiku tervikuna,” rõhutab Kuus, tuues välja, et kuigi keskkonnamõjude hindamine on nõutav, jääb saadud andmete tõlgendamine sageli ebakindlaks.
Kuigi rahvusvaheline algatus, mis näeb ette 30% looduslike alade kaitse alla võtmist, on merealade puhul suuresti ette valmistatud, pole Eesti ametkonnad veel astunud vajalikke samme selle elluviimiseks. “Arvestades meie mereala suurt rahvusvahelist tähtsust ja järjest suurenevat survet sellele oleks äärmiselt oluline lisada looduskaitseseadusse ka 30% mereala riikliku kaitse tagamine. See ei ohusta kuidagi taastuvenergia eesmärkide täitmist, sest tuuleenergia arendamiseks sobivaid alasid on piisavalt,” mainib Kuus, viidates HELCOMi hinnangule, mille kohaselt jääb Läänemere halva seisundi tõttu saamata ligikaudu 5,6 miljardit eurot aastas.
Olukorra muudab keerulisemaks asjaolu, et kliimaministeerium lubas alles möödunud sügisel teha jõupingutusi mereseisundi parandamiseks. Nüüd aga paistab, et 30% kaitse-eesmärk on ohverdatud majanduslike huvide nimel. Looduskaitsjad küsivad õigustatult: miks loobuti keskkonnale ja tulevastele põlvedele hädavajalikest kaitsemeetmetest? On selge, et taastuvenergia arendamine ja looduskaitse peavad käima käsikäes, et tagada nii loodusväärtuste säilimine kui ka jätkusuutlik areng.
