Matemaatikadoktor Tiit Riismaa hinnangul viib vabakaubandus tootmise ümberpaiknemiseni odavamatesse piirkondadesse, mille mõjude leevendamiseks võivad suuremad riigid kasutada kaitsetolle. USA, omades nii toorainet kui ka tehnoloogiat, on paremas positsioonis majandusliku iseseisvuse tugevdamiseks kui näiteks Euroopa riigid või Hiina. Riismaa leiab, et territoriaalne isemajandamine – kaupade tootmine ja tarbimine samas riigis – võib küll hindu tõsta, kuid pikemas plaanis tugevdab majandust ja aitab säilitada riiklikku sõltumatust.
Tiit Riismaa on Eesti matemaatikadoktor, kelle teadustöö keskendub süsteemiteooriale, graafiteooriale ja hierarhiliste struktuuride optimeerimisele. Lisaks teadustööle on Riismaa avaldanud mitmeid ühiskondlikke ja poliitilisi esseid, käsitledes küsimusi riigi iseseisvuse, demokraatia ja rahvusliku kestmise teemadel. 1990. aastate alguses osales ta Eesti piiride kindlustamises, juhtides piirialade valitsuskomisjoni.
Hiljuti avaldas Tiit Riismaa Postimehes arvamusartikli, kus käsitles globaalset kaubanduskeskkonda ja kaitsetollide rolli selles. Riismaa hinnangul viib inimeste ja kapitali vaba liikumine tootmise ümberpaiknemiseni odavamatesse piirkondadesse, mis pikemas perspektiivis ühtlustaks maailmas elatustaset. Ta võrdleb sellist arengut füüsikast tuntud nähtusega, mida nimetatakse soojussurmaks – olukorraks, kus dünaamika kaob ja kõik tasandub.
“Aga riigid püsivad paigal ega saa kapitaliga mööda maailma kaasa liikuda,” toob Riismaa esile. Et riigid ei saa samal viisil liikuda ega kohaneda, sellest tulenevad kaubanduse tasakaaluhäired. “Ka jõukates riikides, kus inimeste ostujõud on kõrge, põhjustab see jooksevkonto puudujäägi – import on suurem kui eksport. See tähendab, et raha hakkab ka jõukamatest riikidest välja voolama ja nende inimeste elatustaseme kasvu piirama,” leiab ta. Seetõttu on valitsustel tema sõnul kohustus sekkuda, kasutades kas valuuta devalveerimist või kaitsetolle.
Dollari kui maailma reservvaluuta eristaatus muudab Ameerika Ühendriikide olukorra eriliseks: sujuv devalveerimine oleks riskantne, mistõttu on kaitsetollid Riismaa hinnangul loogiline ja vajalik samm. “2024. aastal on olnud USA väliskaubanduse defitsiit Euroopa riikide suhtes 350 miljardit dollarit. Sellise summa võrra olid eurooplased ameeriklastele kaupa rohkem müünud kui ise sealt ostnud ja sellega 350 miljardit dollarit Ameerikast Euroopasse viinud,” selgitab matemaatik. Seetõttu polegi ameeriklastel muud teed kui astuda kaitsetollide radadele. Nii kaitsevad nad oma majandust, oma töökohti ja lõpuks ka oma rahvuslikku elujõudu.
Igal riigil on loomulik ja võõrandamatu õigus end kaubandusliku tühjaksjooksmise eest kaitsta. “Ameeriklased tahtsid raha väljavoolu tõkestada ja selleks kaitsetolle kehtestada juba aastaid varem. Aga nende jõukas ja arvukas proletariaat oli harjunud tarbima head Euroopa toodangut, sõitma väga heade Saksa autodega, ei tahtnud kaitsetollidest midagi teada ja valis ühe omasuguse, Joe Bideni nimelt, presidendiks. Raha väljavool jätkus ja on vahepealsete aastate jooksul praeguseks kasvanud juba astronoomiliste summadeni,” leiab Riismaa.
Üleminek territoriaalsele isemajandusele – toota seal, kus tarbitakse – tähendab kõrgemaid hindu, kuid ka kõrgemaid sissetulekuid, selgitab matemaatikadoktor. See tee, mida USA on asunud käima, võib kujuneda ka eeskujuks teistele rahvastele, kes soovivad säilitada oma tööstust, oma töökohti ja oma iseseisvust. “Võib arvata, et senisest kõrgem hinnatase, nii nagu kas või Norras ja Šveitsis, hoiab ka võõrad Ameerikast eemal paremini kui piiritara,” usub ta.
