Texase osariigi jõupingutused USA–Mehhiko piiri kaitseks ebaseadusliku sisserände eest said tagasilöögi eelmisel esmaspäeval Ühendriikide Ülemkohtu otsusega, mis keelas piirile traattõkete rajamise. Vaidlus riigipiiri kaitse küsimuses kujuneb järjest teravamaks, sealjuures on Texase kuberner Greg Abbott avaldanud toetust osariigi õigusele kaitsta oma piire.
Texase Rahvuskaart on kuberner Greg Abbotti korraldusel asunud rajama traaditõkkeid Rio Grande jõe äärde Eagle Passi linnas, mis on tuntud illegaalsete migrantide sissevoolu kohana. USA sisejulgeoleku ministeerium astus sellele korraldusele vastu, väites, et traadid tuleb maha lõigata ja taastada ligipääs linnapargile.
Abbotti sõnul on föderaalvalitsuse passiivsus oma kohustuste täitmisel viinud olukorrani, kus Texas peab ise end kaitsma. Kuberner ei ole varjanud oma rahulolematust valitsusega, nimetades president Joe Bidenit “õigusetuks presidendiks”. Tõstatades diskussiooni Ühendriikide põhiseaduslikest sätetest, kuulutas Abbott, et immigrantide sissetungi puhul tuleb rakendada Texase põhiseaduslikku õigust end kaitsta ja julgeolekut tagada.
Kuberneri avaldus on leidnud märgatavat toetust, kusjuures paljude teiste osariikide juhid, sealhulgas 24 kuberneri on toetanud Abbotti seisukohta riigipiiri kaitse küsimuses. Ka endine president Donald Trump ja Esindajatekoja spiiker Mike Johnson on võtnud seisukoha, toetades Texase õigust ise oma piiri kaitsta. See vastasseis on pälvinud tähelepanu kogu riigis, eriti immigratsiooni valguses, mis on üks kõige teravamaid poliitilisi küsimusi lähenevatel presidendivalimistel.
Abbotti põhiseaduslikud argumendid puudutavad Ühendriikide kohustust kaitsta osariike sissetungi eest ja osariikide õigust ennast kaitsta juhul, kui föderaalne valitsus ei suuda või ei soovi seda teha. Seejuures tõstatub küsimus piirikontrolli üle, kui riiklikud ja osariiklikud huvid põrkuvad. Kuigi olukord on keeruline ja juriidiliselt delikaatne, tundub, et Texase kuberner Abbott on valmis viima piiriküsimuse uuele tasandile, mõistes seda osariigi enesekaitse vajadusena ning pannes proovile föderaalse valitsuse ja Ülemkohtu otsustavuse.
