Berliini Vaba Ülikooli teadlased kinnitavad olulist avastust: Mansimaal on tuvastatud iidsed kindlustatud asulad, mis on vanemad kui ükski teadaolev sarnane ehitis mujal maailmas. Uuringu kohaselt rajasid kohalikud elanikud seal juba 8000 aastat tagasi kaitserajatisi, tehes neist ühed vanimad teadaolevad kindlustatud asulad maailmas.
Lääne-Siberis, Handi-Mansimaal asuvad iidsed kindlustatud asulad, mida uurisid Berliini Vaba Ülikooli (Freie Universität Berlin) teadlased koos teiste kolleegidega, on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Kuigi neid asulakohti oli varem uuritud, peeti neid varasemateks, kuna arvati, et kiviaja kütid-korilased ei suutnud nii keerulisi ehitisi rajada. Uued analüüsid aga kinnitasid nende ehitiste vanust ning selgus, et need on Euroopa kindlustatud asulatest mitu sajandit vanemad.
Uurimuses, mis avaldati ajakirjas Antiquity, kirjeldavad teadlased avastatud Amnja asulakompleksi kui üht vanimat kindlustatud asulat maailmas. Amnja I asub põhjapoolseimas Siberi taiga osas Handi-Mansimaal. Asulakompleks pakub põnevat sissevaadet kiviaja küttide-korilaste elukorraldusse ja annab uusi teadmisi nende kogukondade arenguloost.
Avastatud kindlustatud asulad esindavad enneolematut teejuhti sotsiaal-politilise diferentseerumise poole ühes maailma ootamatus osas. Amnja kompleks tähistab kiviaja küttide-korilaste märkimisväärset arengut, kus kaitsvad struktuurid, nagu kindlustatud asulad, tähistavad suuremat grupiühendust ja sisekoosluse tugevnemist. See uus teaduslik avastus toob esile Handi-Mansimaa rolli varajase sotsiaalse muutuse kujundamisel ning näitab, kuidas küttide-korilaste kogukonnad suutsid kohanduda ja kaitsta oma elupaiku, tugevdades sellega hõimuidentiteeti ja kollektiivina toimimist.
Amnja asulakompleks avastati Lääne-Siberis, Handi-Mansimaal, ning see kinnitab, et piirkonnas tegeleti oma elupaikade kindlustamisega juba 8000 aastat tagasi. Kiviaja kütid-korilased püstitasid seal keerukaid kaitserajatisi, mis on nüüd osutunud üheks maailma vanimaks kindlustatud asulaks.
Arheoloogilised väljakaevamised, mis toimusid aastatel 1987–2000, tuvastasid Amnja I asulas mitmeid olulisi jooni, mis annavad aimu asula struktuurist ja elanike eluviisist. Kaevamistel tulid maa alt välja erakordselt hästi säilinud kaitserajatised: kraavid, vallid ja palissaadid. See kinnitab selgelt asula kaitseotstarbelist funktsiooni. Kohalikud elanikud ehitasid keerukaid kaitsesüsteeme, mis aitasid neil oma elukohta kaitsta vaenlaste eest.
Asulast leitud pinnasekihid ja jäänused paljastavad suured palkidest ja maapinnale kaevatud elamud. Nende hulgas on asula suurim palkidest elamu, mis on tõenäoliselt olnud kogukonna keskus. Arvukad tulekahjud näitavad, et asula hävitati mitu korda, mis võib viidata vägivaldsetele konfliktidele.
Amnja asulast on leitud mitmeid arheoloogilisi esemeid, sealhulgas ligi 45 savinõud. Nende hulgas on kaks erinevat stiili, mis viitavad kahele erinevale kohalikule keraamikatraditsioonile. Lisaks on leitud kiviesemeid, nagu mikronoadad ja lihvitud kivitööriistad, mis näitavad kogukonna arenenud tehnikaoskusi.
Avastus kummutab senise arusaama, et keerukad kindlustatud asulad on seotud peamiselt põllumajanduse ja karjakasvatuse arenguga. Muistsed Mansimaa elanikud tõestavad vastupidist, näidates, et kütid-korilased suutsid arendada keerukaid kindlustatud asulaid, ilma et oleksid pidanud rajama põlde või karjamaid.
Amnja asulakompleks avab ukse minevikku, tuues päevavalgele maailma vanimad kindlustatud asulad ja avardades meie arusaama kiviaja kogukondade elust. See avastus on mitte ainult teaduslikus mõttes oluline, vaid ka kultuuriliselt väärtuslik, kuna see toob esile Siberi taigade kiviaja elanike unikaalsed kohanemisstrateegiad. Nad suutsid rajada keerukaid asulaid ilma tavapärase põllumajandusliku elatusviisita.
Teadlaste sõnul on see avastus erakordne eelkõige seetõttu, et seni seostati kindlustatud asulate rajamist peamiselt põllumajanduse ja karjakasvatuse arenguga. Kuid Mansimaa elanikud olid tol ajal kütid ja korilased, mitte põlluharijad. Tõsiasi, et nad rajasid ja kindlustasid siiski püsivaid elupaiku, võib sundida mõningaid koolkondi ümber mõtestama inimühiskonna arengulugu soomeugri aladel.
