Üle 30 Eesti tehnoloogiasektori ettevõtja saatsid 4. mail 2026 valitsusele avaliku pöördumise, milles väljendavad sügavat muret kavandatavate metsa- ja looduskaitseseaduse muudatuste pärast. Pöördumises nõutakse eelnõu menetluse peatamist ja sõltumatu majandusliku mõjuanalüüsi tellimist, hoiatades, et praegune poliitika laastab pöördumatult Eesti metsavaru ning teenib eeskätt väliskapitali huve.
Pöördumine, mis edastati energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile, peaminister Kristen Michalile ning Eesti 200 juhile Kristina Kallasele, juhib tähelepanu tõsiasjale, et viimastel aastatel on Eesti metsade raiemahud ületanud juurdekasvu.
Ettevõtjad toovad välja riiklikud prognoosid, mille kohaselt ei taastu majandatava metsa tagavara isegi mitte aastaks 2064. Veel enam, praeguse raiemahu hoidmine muutub füüsiliselt võimatuks juba 2040.–2050. aastateks.
„Me ei kasuta täna ainult majandusmetsa juurdekasvu, vaid kulutame põhivara ehk elame tulevaste põlvede arvelt,“ seisab tehnoloogiajuhtide ühispöördumises. Nende sõnul ei taga praegune poliitika metsasektori jätkusuutlikku arengut, vaid loob eeldused tööstuse tulevaseks järsuks kokkutõmbumiseks, tuues kaasa (vääris)elupaikade killustumise ja elurikkuse pöördumatu vähenemise.
Kirjale allakirjutanud juhivad teravat tähelepanu Eesti puidusektori omandistruktuurile. Hinnanguliselt kuulub 70–75 protsenti suurima käibega puidutööstuse ettevõtetest välismaistele omanikele.
See tähendab, et intensiivsest raiest saadav majanduslik tulu liigub suures osas Eestist välja. Samal ajal jäävad looduskahjud, laastatud metsad ja võimalikud Euroopa Liidu LULUCF (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse) trahvid täies mahus Eesti ühiskonna ja maksumaksja kanda.
Olukorda on pingestanud Venemaa ja Valgevene tooraine kadumine turult Ukraina sõja tõttu. Kohalikku metsa raiutakse ettevõtjate sõnul üle looduse taluvuspiiri pelgalt selleks, et toita tööstuse varasemat, odavale impordile üles ehitatud võimekust. Samas näitavad küsitlused, et lausa 80 protsenti Eesti inimestest soovib raiemahtude vähendamist.
Tehnoloogiasektor kritiseerib eelnõudes peituvat uut 70/30 loogikat, mis seob kaitsealade pindala majandusmetsa kvoodiga. Ettevõtjad hoiatavad, et kui majandusmetsa osakaal peaks kahanema (näiteks raadamise tõttu) alla 70 protsendi, võidakse hakata uusi alasid kaitse alt välja arvama, et säilitada nõutud tasakaal. Selline lähenemine muudab looduskaitse ajutiseks ja poliitiliseks.
Allakirjutanud, kes ise haldavad üle 10 000 hektari metsamaad, ei nõua majandustegevuse lõpetamist, vaid tarka ja kestlikku majandamist. Pöördumises esitatakse valitsusele konkreetsed ootused:
- Peatada seaduseelnõu menetlus.
- Tellida sõltumatu mõjuanalüüs, mis hindaks stsenaariumite pikaajalist mõju kogu majandusele, looduskeskkonnale ja rahvusvahelisele mainele.
- Muuta majanduse struktuuri: liikuda puidu ühekordselt kasutamiselt (pellet, tselluloos, kiirmood) pikaajaliselt väärindavate toodete suunas (puitmajad, disainmööbel, ehitusmaterjalid).
- Pidada kinni valimislubadustest. Ettevõtjad tuletasid koalitsioonierakondadele meelde nende 2023. aasta valimisprogramme, mis lubasid peatada elurikkuse halvenemise ning tagada, et metsade raie ei ületaks juurdekasvu.
Pöördumisega on liitunud Eesti idu- ja tehnoloogiasektori absoluutne tipp, teiste seas Martin ja Markus Villig, Sten Tamkivi, Taavet Hinrikus, Kristjan Lepik, Ragnar Sass, Rain Rannu, Kaarel Kotkas ja paljud teised.
