Tavapäratu: ministeerium andis looduskaitseühendusele järele

Sel nädalal teatas kliimaministeerium, et plaanib jahieeskirja muudatusega keelata kopra aastaringse küttimise. See otsus tähendab ministeeriumi järeleandmist kodanikeühendusele MTÜ Hoiame Loodust, kes on seisnud loodusliku mitmekesisuse ja kobraste elude kaitse eest.

MTÜ Hoiame Loodust ekspert Mati Sepp avaldas rõõmu Facebookis, kus ta teatas kliimaministeeriumi otsusest. “On juhtunud tavapäratu, aga ülimalt meeldiv asi, nimelt võtab kliimaministeerium jahiseadusest tagasi aastaringse koprajahi,” kirjutas Sepp. “Me ei saa ilmselt kunagi täpselt teada, kas MTÜ Hoiame Loodust palvekiri sai olema võtmetähtsusega selle asja lahendamisel, aga ühte ma saan küll kinnitada, et kui me poleks jõuliselt koprajahi protsessi sekkunud, siis hetkel sellist otsust poleks tehtud!”

MTÜ Hoiame Loodust on olnud aktiivne koprate kaitse eest seisja, olles mures kobraste arvukuse vähenemise pärast. Nende pingutuste tulemusel võeti kliimaministeeriumis vastu otsus, mis keelab kopra aastaringse küttimise. Sellega soovitakse vältida tiinete kobraste ja poegadega emasloomade küttimist ning tagada järeltulijate ellujäämine.

Kliimaministeeriumi jahindusnõunik Aimar Rakko selgitas, et muudatus on vajalik, kaitsmaks koprapoegi ning välistamaks nende küttimist. “Kopral sünnivad pojad mais ja emasloom hoolitseb nende eest poolteist kuud. Poegadega emaslooma tuvastamine on aga keeruline, kuna noorloomad temaga koos veel väljas sel ajal ei käi,” märkis Rakko.

Lisaks kobrastele käsitleb muudatus ka haneliste jahiaega ning võtab jahiulukite loetelust välja seitse ohustatud ja kahaneva arvukusega linnuliiki. Haneliste jahiaegu muudetakse kevadise jahi võimaldamiseks ning see on seotud üksnes hanekahjustuste vähendamiseks vajalike meetmetega.

Ministeeriumi otsus on saanud tunnustust MTÜ Hoiame Loodust kui ka teiste keskkonnaorganisatsioonide poolt. “Avaldame lootust, et selline nähtus levib ka teistesse valdkondadesse,” kommenteeris Mati Sepp oma rõõmu.

Looduskaitsjate läbimurre näitab olulist sammu keskkonn väärtustamise suunas ning on tugevaks signaaliks teistele valdkondadele, et ka nemad võiksid võtta arvesse keskkonnakaitse ja looduslike elupaikade säilitamise olulisust.